Hästi toimiv tervishoid parandab inimeste elujärge
Kvaliteetne tervishoid on eduka majanduse üks alustalasid. Kui see toetab Eesti inimeste tervist, pikendab nende tervena elada jäänud aastaid ning oodatavat eluiga, aitab see hoida ühiskonna kõige olulisemat osa, inimkapitali. Koos sellega paraneb ka majanduse areng ja inimeste elatustase.
Kuigi Eesti inimesed on pidanud tervishoiuteenuseid kvaliteetseks, ollakse kahjuks üha vähem rahul arstiabi kättesaadavusega. Eelmisel aastal polnud meie tervishoiusüsteemiga rahul lausa pooled inimestest. Tervishoiusüsteem on alarahastatud ning arste ja õdesid ei ole piisavalt. Samas on tervis käesoleva aasta riigieelarve kuludes 2,5 miljardi euroga suuruselt teine valdkond.
Eesti ühiskonna ootused ei sobitu meie madala maksukoormusega
Kui paneme Eesti avaliku sektori tervishoiukulud suhtesse sisemajanduse kogutoodanguga (SKT), siis on need Euroopa Liidu (EL) keskmisest väiksemad. Osaliselt on selle põhjuseks meie võrdlemisi madal maksukoormus (sel aastal ligi 34% SKT-st). Kui näiteks Eesti maksukoormus oleks EL keskmisega samal tasemel, tähendaks see meile 2,7 miljardit eurot täiendavat maksutulu. Soome maksukoormuse juures oleks see aga lisaks 3,5 miljardit. See on muidugi eeldusel, et maksukoormuse tõstmine majanduskasvule pidurit ei tõmba. Maksukoormuse tõstmine ei peaks aga olema esimene valik ja kui üldse, siis ei tohiks seda teha kiiresti.
Tervishoid konkureerib muude valdkondadega, mis vajavad samuti lisaraha – riigikaitse, hariduse, kliimaeesmärkide täitmise, pensionisüsteemi ja paljude muudega. Tööealise elanikkonna osakaal rahvastikus pikemas ettevaates väheneb, mis tähendab, et üldisesse maksutulusse annab oma osa üha vähem tööturul olevaid inimesi. Selleks, et tööealise elanikkonna vähenemist kasvõi osaliselt kompenseerida, peaks majanduse toimimist parandama ja ettevõtete tootlikkus tegema tugeva tõusu.
Kas kõiki avalikke teenuseid peaks üldse rahastama maksukoormuse tõstmisega ja kaasama selleks kogu majandust, st ettevõtteid, inimesi ja ka riiki? Või võiks inimene, kes tervishoiuteenust vajab, hoopis ise rohkem panustada? Eesti inimeste omaosalus tervishoius on juba niigi suur. Kui Eesti tervishoiukulutuste osakaal SKT-st on allpool EL keskmist, siis meie inimeste omaosalus on Tervise Arengu Instituudi andmetel suurem, kui EL-s keskmiselt ja ka suurem WHO soovitatust. Seega ei saa ainult inimeste omaosaluse tõstmisega lahendada Eesti tervishoiusüsteemi alarahastuse probleemi. Seda enam, et Eesti valdavalt proportsionaalse maksusüsteemiga, mis on paljuski regressiivse iseloomuga, tasuvad madalama sissetulekuga inimesed maksudena suurema osakaalu oma sisstulekust kui kõrgema sissetulekuga inimesed. Eraldi teema on see, kas kõik inimesed peavad saama ühesugust tervishoiuteenust.
Kuidas aitaks eraravikindlustus kaasa tervishoiuteenuse kättesaadavusele?
Tervisekassa poolt erameditsiini rahastamine on aastatega kasvanud. See on oluliselt suurendanud ambulatoorsete vastuvõttude arvu ja osakaalu erakliinikutes. Erameditsiini suuremat kasutamist võimaldab Eesti inimeste ostujõu paranemine, mis on küll viimaste aastate ülikiire inflatsiooniga saanud tugevasti kannatada. Samas, peamiselt on erakliinikute suurenenud vastuvõttude arvu põhjuseks hädavajadus kiirema arstiabi järele, kui praegune avalik tervishoiusüsteem seda võimaldab.
Viimastel aastatel on kiiresti kasvanud ka tööandjate pakutav eraravikindlustus. Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel oli eelmise aasta lõpus 1300 tööandja juures kindlustatud eraravikindlustusega üle 55 000 töötaja ehk ligi 8% Eesti tööjõuturul hõivatutest. Siin tuleb vastu aga Eesti ettevõtete väiksus, mis teeb kindlustajatele selle äri vähem atraktiivseks – ligi 40% inimestest töötab alla 20 töötajaga ettevõtetes. Kuigi tasapisi on üha rohkem tööandjaid eraravikindlustuse vastu huvi üles näidanud, siis tegelikke maksjaid on vähem. Eesti on lihtsalt liiga väike kahe ravikindlustussüsteemi jaoks. Seni, kuni inimestel on võimalik käia arsti juures minimaalse hinnaga, siis paljud ise püsivat lisakulu ravile teha ei soovi. Mida suurem turg, seda soodsam oleks eraravikindlustus kliendile.
Kokkuvõttes on väljakutseid Eesti tervishoiusüsteemi rahastamiseks ja inimestele tervishoiuteenuse paremaks kasutamiseks palju.
