Intressikärbe tuleb, kuid edasiste sammude suhtes on palju ebaselgust

Eelmisel nädalal avaldatud euroala maikuu inflatsioon näitas, et kuigi suures plaanis on hinnakasv aeglustunud, liigub see keskpanga eesmärgiks seatud 2% suunas oodatust aeglasemalt.

Mitteenergia tööstuskaupade hinnatõus on kiiresti taandunud, kuid teenuste hinnakasv on jätkuvalt liiga tugev. Teenused moodustavad aga ligi 45% euroala (Eestis 32%) tarbimiskorvist ning need mõjutavad märkimisväärselt kogu inflatsiooni.

Tööjõumahukate teenuste hindu hoiab üleval euroala kiire palgakasv ja tasapisi paranev nõudlus. Ka alusinflatsioon, millest on välja jäetud maailmaturust mõjutatud toidu- ja energiahinnad, jäi mais oodatust kõrgemale. Teatavasti näitab alusinflatsioon majanduses olevaid hinnasurveid paremini kui üldine inflatsioon.

Euroala inflatsioon taandub liiga aeglaselt

Inflatsioon on euroalal küll aeglustumas, kuid seda ei maksa võtta lineaarsena. Bloombergi korraldatud küsitluse põhjal maikuu lõpus pidasid ökonomistid euroala majanduse suurimaks riskiks just (kõrget) inflatsiooni. Alles seejärel tulid USA valimistulemused, geopoliitilised riskid, sõda Ukrainas, probleemid tarneahelates ja populism.

Kuigi euroala majandus on veel nõrk, näitab selle üldine ostujuhtide indeks juba kolmandat kuud järjest (märtsist kuni maini) majandusaktiivsuse tõusu. Teenuste sektori kasvu kõrval on taandumas ka töötleva tööstuse langus. See tähendab aga tasapisi nõudluse kosumist, mis omakorda võib koos tugeva palgakasvuga hakata veidi hindu survestama.

Keskpangalt oodatakse varasemaga võrreldes vähem intressimäärade langetusi

Intressimäärad on püsinud ligi üheksa kuud kõrgeimal tasemel. Euroopa Keskpank tõenäoliselt ei tagane sel nädalal nende kärpest (25 baaspunkti). Samas muudab inflatsiooni aeglane taandumine nõukogule selle otsuse ilmselt ebamugavamaks. Mõned väiksemad keskpangad on sel aastal juba alustanud intressimäärade vähendamist, kuid suurematest keskpankadest on Euroopa Keskpank esimene. USA Föderaalreservist suurem intressimäärade kärbe nõrgendab tõenäoliselt lähiajal eurot, kuid selle mõju impordihindadele ei tohiks olla liiga murettekitav.

Kui intressimäärade langetamisega sel nädalal võib juba arvestada, siis hoopis ebamäärasem on praegu veel see, mis juhtub edasi. Tõenäoliselt ei jaga keskpanga nõukogu neljapäeval mingeid konkreetseid lubadusi intressimäärade edasise langetamise kohta, välja arvatud see, et otsused tehakse laekuvate uute andmete põhjal.

Viimastel nädalatel on nii investorid kui ka ökonomistid vähendanud oma ootusi keskpanga intressimäärade kärpimise kordade ja ulatuse kohta. Kui turgude arvates vähendab keskpank sel aastal intressimäärasid vaid kahel korral, siis ökonomistide konsensus on kahanenud kolmele korrale (ehk kokku 75 baaspunkti). Swedbank täpsustab oma intressimäärade prognoosi pärast neljapäevast nõukogu istungit.

Isegi, kui keskpank langetab sel aastal mõned korrad intressimäärasid, jääb rahapoliitika piisavalt rangeks ja pidurdab majandusaktiivsust.  Samas, kui keskpank intressimäärade langetamisega hiljaks jääb või teeb seda liiga aeglaselt, võib inflatsioon liiga madalale langeda.

Turuootused euribori taseme kohta on tõusnud

Kuna turud on juunikuise intressimäärade kärpega juba arvestanud, ei tohiks keskpanga intressimäärade vähendamisel euriborile lähiajal väga suurt mõju olla. See, kuidas euribor Euroopa Keskpanga kohtumise järel liigub, sõltub keskpanga sõnumitest, edaspidi laekuvatest majandusnäitajatest, aga ka muudest majanduslikest ja poliitilistest, sh geopoliitilistest sündmustest.

Kui näiteks selle aasta alguses ootasid turud, et 3 kuu euribor langeb aasta lõpuks 2,3 ja järgmise aasta lõpuks 1,9 protsendini, siis nüüd on need ootused tõusnud juba vastavalt 3,4 ja 2,9 protsendini (3 ja 6 kuu euribor on praegu väga sarnane). Kuue kuu euribor on möödunud aasta oktoobrisse jäänud tipust (4,14%) 38 baaspunkti ehk 0,38 protsendipunkti allapoole tulnud ja artikli kirjutamise ajal oli see ligi 3,8%.

Euribori langus leevendab laenuvõtjate kohustusi viitajaga

Laenukohustused on ligi pooltel Eesti leibkondadest, sealhulgas ligi veerandil on eluasemelaenud. Samas moodustavad eluasemelaenud väga suure osa kõikidest kohustustest. Euribori langus leevendab küll laenuvõtjate kohustusi, kuid kuna laenulepingud on valdavalt kuue kuu euribori järgi, siis on selle mõjul ka pikem viitaeg. Nii jääb sel aastal euribori languse mõju Eesti majandusele pigem tagasihoidlikuks. Samas aeglustub tasapisi ka inflatsioon ning koos üsna tugeva palgakasvuga aitab see parandada inimeste ostujõudu. Ettevõtetes on raha hind vaid üks tegur, mis mõjutab nende majandustegevust ja investeerimissoovi. Ettevõtted ja majapidamised on suutnud oma laenukohustusi korralikult täita ja tähtajaks tasumata laenude osakaal kogu laenuportfellist on siiani väga väike. Paari aasta tagusel ülikiirel inflatsioonil oli Eesti majandusele suurem negatiivne mõju kui praegustel, veel kõrgel püsivatel intressimääradel.

Majapidamiste kohustuste täitmist on toetanud majanduslangusele üsna hästi vastu pidanud tööturg. Selleks aastaks prognoositud mõõdukas töötusemäär ja tasapisi paranev inimeste ostujõud peaksid koos intressimäärade langusega aitama inimestel oma laenukohustuste täitmisega veelgi paremini toime tulla. Juba mõni kuu tagasi oli ligi 70% Swedbanki klientidest eluasemelaenu tagasimaksed võrreldes paari aasta taguse ajaga (mil euribor üle nulli tõusis) suurenenud kuni 100 eurot ja vaid 8% oli see tõusnud üle 250 euro.

Ainult intressimäärade langetamine ei parandada euroala konkurentsivõimet

Euroopa Keskpanga rahapoliitika põhimandaat on küll hinnastabiilsuse hoidmine, kuid selleks tuleb tal mõjutada ka majanduse temperatuuri – et see ei oleks liiga madal ega kuumeneks üle. Samuti toetab keskpank oma rahapoliitikaga Euroopa Liidu üldist majanduspoliitikat. Intressimäärade langetamine ergutab küll euroala majanduskasvu, kuid see ei paranda iseenesest selle konkurentsivõimet ja pikaajalist kasvupotentsiaali. Kuigi Euroopa majandusel peaks sel ja järgmisel aastal tasapisi paremini minema, halvendavad selle pikemat väljavaadet struktuursed väljakutsed – elanikkonna vananemine, kliimamuutus ja maailmamajanduse killustumine.

Euroala majandus erineb oluliselt dünaamilistest USA-st ja Hiinast oma nõrga majanduskasvu ja tootlikkuse poolest. Kehv tootlikkus viib aga kidura kasvuni ja nii on pikemas tagasivaates USA ja Euroopa majanduste mahtude vahe suurenenud. Kui Euroopa poliitikud ei alusta majanduskasvu kiirendavate ja konkurentsivõimet tõstvate reformidega, võib see regioon veelgi enam oma positsiooni maailmamajanduses kaotada.