Kui palju mõjutab õpetajate streik Eesti majandust?

Kogu hariduse tegevusala moodustab ligi 5% Eesti majanduses loodud lisandväärtusest, kuid selle panus majanduskasvu olnud keskmiselt vaid ligi 0,1 protsendipunkti. Streigis osalevate koolide ja õpetajate ning nende tegevuse või tegevusetuse mõju on aga vaid osa sellest. Tähtajatus streigis osaleb umbes 15% hariduse tegevusalas hõivatutest. Kuni kolmepäevases toetusstreigis osalejate (ligi 13% lisaks) mõju majandusele on marginaalne.

Ühest küljest avaldub streigi mõju selles osalejatele maksmata jäänud palgas. Kuna enamus üldhariduskoolide õpetajaid töötab valitsemissektoris, siis nad ei saa palka turul haridusteenuse müügist, vaid riigieelarvest ümberjaotatud rahast. Enamus hariduse lisandväärtusest tekibki õpetajate tööjõukulust.

Mida pikem streik, seda väiksem sissetulek

Kui eeldada, et tähtajatust streigist võtab osa ligi 9500 üldhariduskoolide õpetajat, siis on see vaid 1,4% hõivatutest ja alla 1% üle 15-aastastest inimestest. Mida kauem õpetajad streigivad, seda enam nende sissetulek ja tarbimisjõud vähenevad. Eratarbimine on aga ligi pool majanduse mahust. Samas saavad tõenäoliselt vähemalt osad õpetajad asendada oma vähenenud sissetuleku säästudega, mistõttu oleks sel eratarbimisele väga väike mõju.

Streigi ajal peab koolimaja jääma avatuks, kool peab tagama õppetegevuse ja kooli korrashoiu. Seega, enamus kooli haldusteenuseid peaks jätkuma ja siit olulist muutust majandusele ei teki. Samas pole teada, kui palju koole äärmusliku abinõuna ajutiselt suletakse, kui enamik õpetajatest streigivad.

Marginaalne mõju

Kool peab tagama ka toitlustuse. Kuna toitlustamist ei toimu tõenäoliselt tavapärases mahus, siis toitlustusettevõtete lisandväärtus väheneb. Kogu toitlustuse tegevusala osakaal majanduses loodud lisandväärtusest on ligi 1%, kuid selle panus majanduskasvu on pikaajaliselt olnud nullilähedane. Koolidele toitlustust pakkuvad ettevõtted on aga vaid osa kogu toitlustuse tegevusalast ja seega on nende vähenenud lisandväärtuse mõju kogumajandusele marginaalne.

Streigi mõju majandusele avaldub vähenenud transpordis, kui õpilased ja õpetajad kooli ei tule. Samas pole ka teada, kui suur osa neist otsustab koju jääda ja streigi ajal üldse mitte liikuda. Kindlasti ei ole nende valikud ja käitumine sarnased koroonaajaga, kui inimestel olid liikumispiirangud.

Streigi mõju oleneb küll selle pikkusest, kuid tõenäoliselt see nii kaua ei kesta, et see majandusele märkimisväärne oleks. Kokkuvõttes mõjutab õpetajate streik Eesti majandust vähe.