Nõrk nõudlus piirab veel lähiajal töötleva tööstuse tootmismahtusid

Eesti tööstuse, sealhulgas töötleva tööstuse, toodangumaht on languses alates möödunud aasta juunist ehk juba aasta aega. Aprillis toodangumahu langus süvenes – nii töötleva tööstuse kui kogu tööstussektori tootmismaht vähenesid aastases võrdluses ligi 15%.

Kui jätta välja kolme aasta tagune koroonakriis, mil töötleva tööstuse tootmismaht tugevasti kukkus, on selline pikk langusperiood viinud Eesti töötleva tööstuse tootmismahu tagasi 2018. aasta sügisesse. Viimati oli töötleva tööstuse tootmismaht praegusest madalam 2018. aasta novembris. Alla pikaajalise (kümne aasta) trendi langes töötleva tööstuse tootmismaht juba möödunud aasta keskel.

Eesti töötleva tööstuse tootmismahu vähenemine Euroopa suurim

Eesti töötleva tööstuse tootmismaht on viimase aasta kokkuvõttes Euroopas kõige enam vähenenud. Kaugelt kõige suurema mõjuga on olnud puidutööstuse tootmismahu vähenemine. Suurem mõju on olnud ka metallitööstuse, mööblitööstuse ja keemiatööstuse tootmismahtude vähenemisel.

Aprillis oli jätkuvalt kõige suurema mõjuga puidutööstuse tootmismahu langus, mis andis ligi kolmandiku kogu selle tööstusharu tootmismahu vähenemisest. Suurema panuse langusesse andsid veel keemia- ja mööblitööstuste, ehitusmaterjalide ning masinate ja seadmete tootmismahu vähenemine. Tootmismaht suurenes vaid põlevkiviõli, haagiste ja farmaatsiatoodete tootmisel, kuid nende positiivne kogumõju oli väga väike.

Vähesel nõudlusel üha suurem mõju

Tööstusettevõtete osakaal, kelle jaoks vähene nõudlus piirab äritegevust, on tõusnud 68 protsendini. Võrdluseks, 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses oli selliseid ettevõtteid vaid viiendik. Kuna töötleva tööstuse toodangust läheb ekspordiks kaks kolmandikku, siis mõjutab eelkõige nõrgenev välisnõudlus selle tööstusharu käekäiku. Olulise löögi on andnud aga üldine ehitustegevuse vähenemine.

Tööstusettevõtete kindlustunne jätkuvalt halveneb. Kuigi sel aastal on tootmise lähikuude väljavaate halvenemine stabiliseerunud, siis võiks siin eristada ehitusest sõltuvaid ja mittesõltuvaid tegevusalasid. Vähemalt lähikuudel jääb ehitussektor meie suurematel eksporditurgudel nõrgaks, mis mõjutab ka Eesti ettevõtteid.

Ettevõtete konkurentsivõime on halvenenud

Lisaks nõudluse vähenemisele, on tööstusettevõtete hinnangul kiiresti halvenenud nende konkurentsivõime välisturul. Eesti töötleva tööstuse ekspordihinnad on viimase kahe aastaga teinud meie kaubanduspartnerite võrdluses tugeva kasvu. Need on tõusnud rohkem, kui Soomes, Saksamaal ja Lätis ning umbes sama palju kui Rootsis.

Investeeringutega plaanitakse jätkata

Koos tootmismahtude vähenemise ja tootjahindade kasvu kiire aeglustumisega, läks alates märtsist langusesse ka töötleva tööstuse käive. See vähendab aga ettevõtete kasumlikkust. Ka kevadel avaldatud Swedbanki tööstusuuringu järgi ootavad ettevõtted sel aastal käibe, toodangumahu ja kasumlikkuse langust. Samas jätkatakse investeeringutega, et parandada oma konkurentsivõimet. Euroala töötleva tööstuse ostujuhtide indeks näitab selle majandusharu kohta üha halvemat pilti. Vaatamata nõrgale välisnõudlusele plaanib 44% uuringus osalenud ettevõtetest alustada aga ekspordiga uutel turgudel.

Töötleva tööstuse panus majanduslangusesse võib suurendada

Veel käesoleva aasta esimeses kvartalis suutsid töötleva tööstuse ettevõtted suurendada oma toodangut kiiremini kui tootmissisenditele minevaid kulusid. Seetõttu vähenes selle majandusharu 9% tootmismahu languse juures lisandväärtus vaid 2% ning andis sellega kogu SKP langusest vaid kümnendiku. Käibe vähenemine võib töötleva tööstuse panust SKP languses aga suurendada.