Peagi jõustuvad sanktsioonid mõjutavad Venemaa majandust ja võimet sõda rahastada
Venemaa majandus langes esimesel poolaastal kõigest ligi pool protsenti – esimeses kvartalis kasvas majandus 3,5% ning teises langes 4,1%.
Esmapilgul näib Venemaa majandus rahvusvahelistele sanktsioonidele hästi vastu pidavat, kuna suudetud on vältida finantssüsteemi kokkuvarisemist ning majanduslangus on seni olnud tunduvalt väiksem kui enamik analüütikuid kevadel prognoosis. Nii on see vaid esmapilgul. Tõenäoliselt näeb Venemaa pikemat majanduslangust ja madalamaid eelarvetulusid, sest peagi jõustuvad valusamad sanktsioonid.
Venemaa majandus sõltub oluliselt nafta ja gaasi ekspordist
Sõja algusest on nii ekspordi- kui ka impordimahud Venemaal olnud tugevas languses, kuid impordimahud on sanktsioonide ja rahvusvaheliste ettevõtete boikottide tõttu kukkunud järsemalt. Seega on netoekspordi panus SKP arvestuses olnud positiivne, mistõttu on see tähendanud ka tagasihoidlikumat majanduslangust. Swedbanki hinnangul langeb Venemaa majandus sel aastal 3,5% ning järgmisel 4%.
Jooksevhindades on eksport aga kasvanud, kuna suurema osa Venemaa ekspordist moodustab energia, mille hinnad on juba pikemalt olnud taevastes kõrgustes. See on aga väga järsult tõstnud Venemaa eelarve tulusid.
Aprillis andsid nafta- ja gaasitulud 63% kogutuludest ning sealt alates on see osakaal üldiselt kukkunud, kuna Venemaa on vähendanud gaasitarneid Euroopasse ning maagaasi hinnad on oma tipust alla tulnud. Ühtlasi on Euroopa Liidu riigid järk-järgult vähendanud Venemaa naftaimporti, samas kui Hiina ja India on seda osaliselt kompenseerinud suurendades oma naftaoste Venemaalt.
Venemaa majandus sõltub oluliselt energia ekspordist ning eksporditurgude kiire ja täielik asendamine on keeruline. Seetõttu peaksid peagi jõustuvad sanktsioonid Venemaa naftale avaldama negatiivset mõju ekspordile, naftatuludele ja seega ka Venemaa võimele rahastada sõda ja toetada majandust.
Teatud tööstussektorid kannatavad komponentide puuduse tõttu
Kuigi Venemaa tööstus üldiselt ei sõltu väga palju imporditud sisenditest, tunnevad teatud tootmisettevõtted pinget tootmissisendite nappuse ja kaubandushäirete tõttu. Märtsist septembrini oli töötleva tööstuse tootmismaht keskmiselt 3% madalam võrreldes aastatagusega. Samal ajal langes sõidukite ja seadmete tootmine 55%, seejuures oli sõiduautode tootmine üle 80% languses. Venemaa väljakuulutatud paralleelimpordi skeem, mis lubab importida tooteid mitteametlike edasimüüjate kaudu, tähendab ettevõtetele ja seeläbi ka lõpptarbijatele suuremaid kulutusi. Kõrgtehnoloogilise impordi asendamine nõuab aga oskusteavet, aega ja suuri investeeringuid.
Inflatsioon vähendab tarbijate ostujõudu
Eranõudlust pärsivad palgasaajate ostujõu vähenemine, tarbijate madal kindlustunne, osaline mobilisatsioon ja ebakindel majanduskeskkond seoses käimasoleva sõjaga. Oktoobris oli tarbijahindade inflatsioon 12,6%. Kuigi inflatsioon aeglustub nõudluse jahenemise ja inflatsiooniootuste leevenemise tõttu, on see endiselt tunduvalt kõrgem Venemaa keskpanga neljaprotsendilisest sihist. Venemaa keskpank on lagetanud oma baasintressi inflatsioonist madalamale, et leida tasakaal inflatsiooniga võitlemise ja majanduse toetamise vahel.
