Tarbimine kosub, kuid selle kiiret taastumist oodata ei saa
Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes veebruaris juba kolmandat kuud järjest. Aastases võrdluses oli kasv 4% ja kui kõrvaldada sesoonsed mõjud, siis kuises võrdluses 2%. Kuigi jaemüügimaht on kasvanud eelmise aasta juunisse jäänud põhjast juba 5%, on see ikka veel 12% väiksem kolme aasta tagusest tipust.
Jaemüügimaht tasapisi küll kosub, kuid majapidamiste kindlustunde indeks halveneb. Ilmselt ei näita see indeks päris õigesti nende tarbimissoovi. Majapidamiste nõrga kindlustunde taga on jätkuvalt kartus oma finantsolukorra halvenemise pärast, mis on omakorda seotud suure ebakindlusega töötuks jäämise suhtes ja kasvanud hinnakasvuootustes.
Jaekaubandusettevõtete hinnakasvuootused on selle aasta esimestel kuudel küll veidi vähenenud, kuid need on ikka veel üle pikaajalise keskmise. Samas on jaekaubandusettevõtete üldine kindlustunne juba alates eelmise aasta sügisest paranenud.
Maksutõusud, kiire hinnakasv ja aasta algusest kerkinud tulumaks vähendavad sel aastal keskmise palga ostujõudu. Samas, koos pensionitõusu ja muude tuludega ning intressimäärade langusest tuleneva positiivse efektiga, üldine ostujõud sel aastal ei lange.
Olukord tööturul ei tohiks sel aastal halveneda. Hõivatute arv jääb jätkuvalt suureks ja töötute arv peaks veidi vähenema. Seetõttu võib prognoosida selleks aastaks aegamööda tarbimise paranemist. Jaekaubandusettevõtete müügimaht on püsinud allpool pikaajalist trendi juba alates 2023. aasta keskpaigast. Samas sõltub tarbimise taastumise kiirus paljuski majapidamiste kindlustundest, millele on vähemalt lähiajaks nii positiivse (majanduse kasvule pöördumine), kui ka negatiivse (maksutõusud ja kiire hinnakasv, geopoliitika) mõjuga tegureid.
USA võimalikud tollimaksud Euroopa Liidule, mille kohta peaksime täpsemat infot kuulma järgmisel nädalal, ja EL-i vastus nendele võivad aeglustada Eesti majanduskasvu, sealhulgas tarbimise taastumist.
Majapidamiste sissetulekud ja nende säästmisvõime on küll väga erinevad, kuid hoiuste portfelli tugev kasv näitab, et inimeste tarbimis- ja investeerimispotentsiaal on praegusest suurem. Viimase viie aasta jooksul on majapidamiste hoiuste portfelli maht SKP suhtes olnud tublisti üle koroonakriisi eelse pikaajalise keskmise.
