Tarneahelaid ootavad ees suured muutused

Madalate tööjõukuludega riikide konkurentsieelis on vähenenud

Ülemaailmastumise eesmärgiks on olnud tootmise efektiivsuse kasvatamine. Ettevõtted on suunanud oma tootmise sinna, kus kulud on väiksemad ja tulu investeeringutest suurem. Tootmise automatiseerimine on vähendanud aga töötlevas tööstuses tööjõuintensiivsust ja koos sellega on vähenenud ka madalate tööjõukuludega riikide, kuhu tootmist on paigutatud, konkurentsieelis.
Arenenud tööstusriikide tootmise viimine vaesematesse riikidesse on aidanud sealset elatustaset kiiresti tõsta. See tähendab paljude tärkavate turgude palgataseme jõulist kasvu. Kui näiteks 2000. aastal oli Hiinas sissetulek inimese kohta dollaris väljendatuna vaid 3% USA omast, siis ülemöödunud aastaks oli see tõusnud enam kui 16 protsendini. Kuid tööjõukulude tõus on olnud vaid üheks ajendiks arenenud tööstusriikide tootmise ümberpaigutamisel.

Avatud majandusega riikides on kiirem inflatsioon

Ülemaailmastumine on andnud tõuke keerulisemate tarneahelate tekkimiseks
Tarneahelate kujunemist on mõjutanud tehnoloogia, transpordi ja side kiire areng. Kahjuks ei ole see suutnud ära hoida tarnehäirete suurenemist, mis on omakorda pidurdanud majanduskasvu ja andnud hoogu inflatsioonile. Koos tarneahelate arenguga on suurenenud ka vahendajate mõju. Ühest küljest aitavad vahendusettevõtted üle maailma kaupu ja investeeringuid liigutada ja jõuda pakkujatelt teiste ettevõteteni ja lõpptarbijateni. Samas, mida rohkem vahendajaid, seda kõrgemale võib kauba hind lõpptarbijani jõudes tõusta.

Tarnehäirete taga on erinevad šokid

Tarneprobleemidele andis hoogu USA-Hiina kaubandussõda. Koroona pandeemia suurendas järsult nõudlust elektroonika ja muude kaupade järele, samas kui nende tootmine ja transport olid piiratud. Venemaa sõda Ukraina vastu andis aga täiendava löögi toorainete hindadele ja kättesaadavusele ning näitas selgemalt, kui suur mõju võib olla geopoliitilisel šokil. See on omakorda suurendanud nüüd lääneriikide muret ka Hiinas asuvate investeeringute suhtes. Sanktsioonid Venemaa vastu ja paljude riikide põhimõtteline vastuseis selle riigiga kauplemisel ja sinna investeerimisel suunab tarned mujale.

Tarneahelate probleemid on seotud ka tööjõu kättesaadavusega

Toorainete kättesaadavust ja nende hinnatõusu märkis riskina Swedbanki selle aasta märtsis ja aprillis läbi viidud tööstusuuringus 90% ettevõtetest. Samas ei ole tarneahelate probleemid seotud ainult materjalide, vaid ka tööjõu ja vajalike oskuste kättesaadavusega. Tööjõupuudus piirab maailmas paljude ettevõtete tootmist. See ei ole kaugeltki vaid Eesti ettevõtete mure, vaid ka paljude teiste riikide probleem. Eesoleva kümnendi üheks akuutsemaks eesmärgiks ongi töötajate värbamine, nende ettevõttes hoidmine ning ümber- ja täiendusõpe.

Tootmise vastupidavus ja turvalisus nüüd veelgi olulisem

Kui varem olid ootused, et tarneahelad suurendavad tootmise efektiivsust, siis nüüd peetakse veelgi olulisemaks tootmise ja investeeringute vastupidavust ja turvalisust. See seab prioriteediks äritegevuse selliste partneritega, keda saab usaldada ja riikidega, mis käituvad sõbralikult. Samas on oht, et selline tootmise ümberpaigutamine viib suurema protektsionismini ja ettevõtete subsideerimiseni.
Tarnehäired maailmas on veidi leevenenud, kuid kaugel veel normaalsusest
Tarneahelatega seotud mured intensiivistusid juba üle-eelmisel aastal. Kui vaadata vaid Eesti meediakajastusi, siis kirjutatakse sel aastal tarneahelatega seotud teemadest üle kolme korra rohkem, kui samal ajal enne pandeemiat, 2019. aastal. Maailma tarneahelate surveindeksi järgi, mis iseloomustab transpordikulu, tarnete hilinemisi ning lõpetamata töid ja varusid, on tarnehäired küll tipu läbinud ja leevenenud möödunud aasta suve tasemeni, kuid see on kaugel veel normaalsest olukorrast.

Käesoleval kümnendil toimuvad tarneahelates suured muutused

Ettevõtted muudavad oma tootmise asukohti kas siis viies neid poliitiliselt sobivamatesse ja turvalisematesse riikidesse või lõpptarbijatele lähemale. Nii eelistavad ettevõtted laieneda vertikaalselt, liites endaga rohkem tarnijaid nii koduriigist kui välismaalt. Samas on ettevõtted, mis varem sõltusid ühest või üksikutest suurtest tarnijatest, suurendamas oma koostööpartnerite arvu ning üha enam mitmekesistatakse turge, kuhu oma kaupu ja teenuseid müüakse.

Ettevõtete ebakindlust tarnete suhtes näitab nende varude suurenemine

Ettevõtted hoiavad nüüd rohkem pool- ja valmistooteid varudes, et vajadusel reageerida nõudluse kasvule kiiresti või siis selleks, et tulla toime olukorraga, kus häired uute tootmissisendite pakkumisega kasvavad. Suurte varudega hoitakse aga raha kinni ja see võib olla ettevõtetele finantsiliselt kahjulik. Ka Eestis oli käesoleva aasta esimeses kvartalis varude muutuse osakaal SKP-s 6%, mis on tublisti üle pikaajalise keskmise. Viimati oli varude muutus suurem 18 aastat tagasi. Varud olid oluliselt üle pikaajalise keskmise ka paljudes teistes riikides, sealhulgas Lätis, Leedus ja Soomes.

Kaasaegse majanduse üheks võtmeteguriks on pooljuhtide kättesaadavus

Pooljuhte kasutatakse nüüd pea kõikjal, kus on tegemist elektroonikaga – alates nutiseadmetest, kuni meditsiiniliste seadmete ja reaktiivlennukiteni. Pooljuhtide defitsiit ja tarnehäired on aga paljude majandussektorite tootmist vähendanud. Selle aasta esimeses kvartalis oli näiteks Saksamaa autotoodang 35% madalam, kui 2018. aastal ehk enne langusesse minekut. Kuigi languse taga ei ole vaid pooljuhtide puudus, on selle mõju siiski oluline. Taiwan (täpsemalt, TSMC), Lõuna-Korea (Samsung Electronics) ja USA (Intel) on suure nõudluse tõttu suurendanud ja suurendamas veelgi investeeringuid pooljuhtide tootmisse. Ka Euroopa Komisjonil on pooljuhtide tootmiseks suured ambitsioonid – kahekordistada pooljuhtide tootmise mahtu ja saavutada kümnendi lõpuks maailmas 20% turuosa.

Konkurentsivõimet suurendab tootmise, tarnijate ja eksporditurgude mitmekesisus

Ettevõtete paigutumine ja tarneahelate ümberkujunemine toimub aeglaselt ja selle mõju hakkab avalduma veelgi aeglasemalt. Kui ettevõtete jaoks muutub efektiivsus tarneahelates muude valikute kõrval vähem oluliseks, siis võivad sellest kannatada nii teised ettevõtted kui ka lõpptarbijad. Ettevõtete konkurentsivõimet suurendab tootmise, tarnijate ja ekspordi sihturgude mitmekesisus, mitte oma koduturu eelistamine ja sellele kapseldumine.