konteinerid, sadam, eksport, välisnõudlus

Tugev välisnõudlus toetab ekspordi kasvu

Juulis jätkus Eestist eksporditud kaupade kiire kasv. Kaupade kogueksport suurenes aastases võrdluses 29% ning Eestis toodetud kaupade eksport 32%. Käesoleva aasta esimese seitsme kuuga on Eesti päritolu kaupade eksport kasvanud 31%. Kui juulis suurenes ekspordikäive aastases võrdluses ligi 260 miljonit eurot, siis aasta esimese seitsme kuuga on selle maht tõusnud ligi 1,7 miljardi euro võrra.

Nii tugeva kasvu taga on ühelt poolt eelmise aasta esimese poole madal võrdlusbaas, kuna siis eksport kahanes, aga ka väga kiire ekspordihindade tõus. Juulis tõusid ekspordihinnad aastases võrdluses 14%. Samas oli ekspordikasv tugev ka püsivhindades ehk ilma hinnamuutuseta.

Ligi pool juulikuisest Eesti päritolu kaupade ekspordikasvust tuli mineraalsetest kütustest. Kuigi selle taga oli kütuste kiire hinnakasv, oli tugev ka nende mahukasv ehk kasv püsivhindades. Oluliselt panustaid ekspordikasvu veel mustmetallid ja puittooted. Kuigi nimetatud kolm kaubagruppi andsid ligi kolmveerandi koguekspordist, suurenes kaupade eksport ka ilma nendeta – aastases võrdluses ligi 11%.

Riikide lõikes tuli kolmandik ekspordikasvust mineraalsete kütuste väljaveost Hollandisse, kuid suure mõjuga olid veel kütteõlide eksport Singapuri ja kommunikatsiooniseadmete eksport USA-sse. Need kolm riiki andsid lausa 60%.

Kaupade impordi 27% kasvust kolmveerandi andsid tootmissisendid ehk vahetarbekaubad. Kuigi ka impordihinnad on kiiresti tõusnud, on impordikasv kiire ka püsivhindades. Tootmissisendite impordi kiire kasv viitab tootmise kiirele kasvule vähemalt lähikuudel. Tööstusettevõtete toodangu ja ekspordi suurendamise ootused lähikuudel on viimastel kuudel küll veidi nõrgenenud, kuid need on jätkuvalt tugevad. Hinnang eksporditellimuste kohta on aga viimase 14 aasta tugevaim. Periood, kui kaua saab tootmist jätkata olemasolevate tellimuste järgi on praegu pikem, kui pikaajaline – nii viie kui kümne aasta – keskmine.

Maailma kaubandusmaht tõusis juba käesoleva aasta alguses üle pandeemia-eelse, 2018. aasta, tipu. Euroala, kuhu läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist, ostujuhtide indeks augustis küll veidi nõrgenes juuliga võrreldes, kuid näitab jätkuvalt 15 aasta tugevaimat majandusaktiivsust. Eesti suuremate kaubanduspartnerite kaupade import on sel aastal väga kiiresti kasvanud, mis viitab nende majanduste tugevale nõudlusele. Välisnõudlus peaks lähiajal ka tugevaks jääma, mis pakub Eesti ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi.

Meie prognoosi järgi aeglustub euroala majanduskasv järgmisel aastal küll selle aasta 4,7 protsendilt 4,3-le, kuid seegi on tugev näitaja. Saksamaal ja Lätis – Eesti neljas ja kuues kaubanduspartner – ootame järgmisel aastal aga isegi majanduskasvu kiirenemist. Soome, meie suurima kaubanduspartneri, kasv peaks jääma aga selle aastaga sarnase 3% lähedale. Kuigi tarneraskused ja tootmissisendite puudus on paljude riikide majanduskasvule piduriks, peaks lähemal paaril aastal tugev kasv jätkuma. Üha laialdasem ja intensiivsem koroonaviiruse deltatüve levik on aga nii maailma- kui Eesti majanduse väljavaatele negatiivse riskiga.