Avalehele
Välisnõudlus sel aastal nõrgeneb, kuid pakub jätkuvalt ekspordivõimalusi

Välisnõudlus sel aastal nõrgeneb, kuid pakub jätkuvalt ekspordivõimalusi

Eesti päritolu kaupade eksport kasvas veebruaris jooksevhindades 13% ja koos reekspordiga 18%, samas kui import suurenes 35%. Veel jaanuaris suurenes Eesti päritolu kaupade eksport ligi 29%.

Ekspordi rahaline väärtus jõudis tippu möödunud aasta septembris ja hakkas siis kiiresti allapoole tulema. Samas on ettevõtete ekspordikäive jätkuvalt suur. Ekspordikasvu aeglustumise taga veebruaris oli paljuski erineva võrdlusbaasi mõju, kuna aasta tagasi oli sel kuul kasv jaanuariga võrreldes oluliselt tugevam.

Kuna import oli ekspordist oluliselt suurem, siis paisus ka kaubanduspuudujääk suureks. Samas mõjutab impordi nii tugevat kasvu elektrienergia ja mineraalsete kütuste – mille osakaal impordis oli suurim – väga kiire hinnakasv. Kui näiteks impordihinnad suurenesid veebruaris keskmiselt 25%, siis oli eelpoolnimetatud kaupade hinnakasv oluliselt kiirem. Mineraalsete kütuste ja õlide impordihinnad kasvasid näiteks 62%, elektri- ja muu energia hinnad aga 76%. Kokkuvõttes ongi impordi ja ekspordi selliste tugevate kasvunumbrite taga kiire hinnakasv. Ekspordihinnad tõusid veebruaris 22%. Seega oli ekspordi ja impordi mahukasv hoopis tagasihoidlikum.

Kõige rohkem eksporditi kaupu rahalises väärtuses Soome, Lätti ja Rootsi. Kõige enam imporditi aga kaupu Soomest, Leedust ja Venemaalt. Eesti päritolu kaupadest suurenes enim kokkupandavate puitehitiste ja söödanisu väljavedu. Impordis domineerisid aga kiire hinnakasvu tõttu mineraalsed kütused ja elektrienergia. Näiteks Soomest imporditigi enim elektrienergiat ja bensiini, Leedust mootorikütuseid ning Venemaalt erinevaid mineraalkütuseid, aga ka väetiseid.

Venemaa osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis oli veebruaris vaid 1,8%, kuid impordi osakaal oli 9,8%. Venemaa osakaal Eesti koguimpordis on viimasel ajal küll tõusnud, kuid paljuski on selle taga mineraalsete kütuste ja õlide tugev hinnakasv. Eelmisel aastal moodustasid need Venemaalt impordist 55%. teisel kohal olid puit ja puitooted 15 protsendiga ja kolmandal kohal raud ja teras ning nendest tehtud tooted 9 protsendiga. Samas, kui vaadata Venemaalt imporditud kaupade osakaalu sama kauba Eesti koguimpordist, siis oli suurim osakaal ehk 62%, väetistel. Anorgaaniliste kemikaalide osakaal oli 42%, mineraalsete kütuste ja -õlide osakaal 39% ning Venemaalt imporditud puit- ja puittoodete osakaal sama kaubagrupi kogusisseveost 36%. Eelkõige väetiste ning mineraalsete kütuste ja -õlide osakaalu juures tuleks arvestada nende transiiti ehk siis, Eesti turu jaoks on import otse Venemaalt väiksem.

Eesti ettevõtted peatavad või lõpetavad täielikult suurema osa oma ekspordist Venemaale, kuid suunavad selle järk-järgult teistele turgudele. Konkurents uutel turgudel aga suureneb, kuna ka teised riigid otsivad endale Venemaa asemel uusi turge. Küll on aga Eestil oluliselt suurem sõltuvus mitmetest Venemaalt imporditud kaupadest, millel on proportsionaalselt suurem mõju Eesti majandusele. Kohanemisaeg mitmete kaupade asendamiseks teistest riikidest võib aga aega võtta.

Eesti tööstusettevõtete hinnang oma eksporditellimuste kohta on sel aastal küll veidi halvenenud, kuid see on jätkuvalt väga kõrge – märtsis oli see veel 15 aasta tugevaim. Tööstusettevõtete ootused tootmisvõimaluste kohta on sel aastal küll tublisti halvenenud, kuid on praegu veel 6 aasta tagusel tasemel ehk see kukkumine ei ole kaugeltki võrreldav kahe aasta tagusega ajaga, mil koroonakriis löögi andis. Välisnõudlus tervikuna küll nõrgeneb sel aastal, kuid meie suuremate kaubanduspartnerite majanduskasv jätkub. See tähendab jätkuvalt ekspordivõimalusi, kuid möödunud aastaga võrreldes oluliselt väiksemaid. Euroala, kuhu läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist, ostujuhtide indeks märtsis küll nõrgenes veidi, kuid näitas siiski mõõdukat kasvu.

 

Samal teemal