Liisa lugu: õppelaenu vajalikkus ja väljakutsed esmakursuslasena

19-aastane Liisa* asub septembrist õppima Tartu ülikoolis. Tartusse kolib ta Eesti teisest otsast, ühest keskmise suurusega linnast. Tudengite vajaduspõhine toetus sel õppeaastal küll kahekordistus, küündides kuni 440 euroni, aga Liisa vanemate sissetulekut arvestades ei kvalifitseerunud tema vajaduspõhisele toetusele.

Ilma jäi Liisa ka ühiselamukohast, sest sinna said koha need 200 esmakursuslast, kellel see õnnestus broneerimine ühe minuti jooksul alates selle avanemisest. Liisa kolib seega sõbrannaga üürikorterisse, mille eest peab ta maksma 300 eurot kuus ja sellele lisanduvad kommunaalkulud. Vanemad saavad osaliselt teda selle maksmisel aidata, kuid mitte täies ulatuses.

Selleks, et tasuda ülejäänud osa üürist, osta süüa, sõita bussiga koju ja tagasi ning nautida ka tudengielu meelelahutuslikku poolt, otsustas Liisa võtta õppelaenu, mis on praegu maksimaalselt 3000 eurot.

Miks võtta õppelaenu?

Õppelaenu ei ole mõtet võtta selleks, et mõned nädalad elada väga hästi ning seejärel taas hätta jääda. Tegemist on siiski laenuga, mis pärast kooli lõpetamist tuleb tagasi maksta. See aeg võib tunduda mägede taga, kuid arvestada tuleks ka sellega, et siis võivad olla ka juba muud kohustused nagu kodulaen või autoliising.

Samas on õppelaen hea selleks, et katta õpingutega seotud hädavajalikud kulud, olgu selleks siis näiteks õppemaksu tasumine, õppevahendite soetamine (sülearvuti, mürasummutusega kõrvaklapid)

Õppelaenu saab kasutada ka igapäevaste kulude katteks, nii nagu see on Liisa näite puhul. Sellisel juhul tuleks läbi mõelda õppelaenu jagunemine kuude lõikes. Kui arvestada, et õppeaasta kestab septembrist juunini, on igal kuul kasutada 300 eurot. Samas näiteks Liisa ja tema sõbranna ei plaani suvel korterist loobuda, seega peab tema arvestama ka vähemalt 600 eurose kuluga järgmisel suvel. See tähendab, et ta võtab õppeaasta kuudel igal kuul õppelaenust 240 eurot igapäevasteks kulutusteks. Seda ei ole kuigi palju, arvestades, et vanemad saavad teda toetada 200 euroga, läheb Liisal juba korteri peale 140 eurot ära, sest lisaks puudujäävale üüriraha jäävad ka kommunaalkulud Liisa kanda. Talle jääb toidu, õppevahendite, transpordi ja meelelahutuse peale seega 100 eurot kuus ehk 25 eurot nädalas. Tööle minemine kooli kõrvalt on seega vältimatu, kuid tänu õppelaenule saab ta töötada veidi väiksemas mahus, et see võimalikult vähe tema õpinguid segaks.

Millistel tingimustel õppelaenu antakse?

„Meie kliendid, kes õppelaenu soovivad, küsivad meilt enim just selle kohta, millised on õppelaenu saamise tingimused ja kuidas seda vormistada. Swedbankis oleme õppelaenu taotlemise protsessi teinud tudengile võimalikult lihtsaks ja arusaadavaks. Alustada saab näiteks sellega, et arvutada meie kodulehel oleva kalkulaatoriga välja kuumakse suurus vastavalt laenusummale ja valitud tagasimakseperioodile,“ ütleb Swedbanki väikefinantseerimise valdkonnajuht Reinhold Mutli.

Mutli lisab, et tagasimakse kujuneb vastavalt võetud õppelaenu summadele ja sellele, kui kaua õpingud kestavad ja millise perioodi jooksul on soov laen tagasi maksta. Laenu tagasimaksmiseks on kliendil aega kaks korda nii palju, kui pikk on olnud tema õpiaeg õppekava järgi, kuid mitte üle 20 aasta.

Õppelaenu põhiosa tagasimaksed algavad hiljemalt 12 kuud pärast õpingute nominaalaja lõppu ja õpingute ajal tasub laenusaaja ainult kasutatud summalt intressi iga järgmise õppeaasta 31. oktoobril.

Õppelaenu saavad taotleda need täis- või osakoormusega õppivad tudengid või keskhariduse omandanud kutseõppurid, kelle õpingud kestavad vähemalt 6 kuud. Õppelaenu ei saa taotleda akadeemisel puhkusel olevad tudengid ega need, kellel on võlgnevused.

Milline on õppelaenu summa ja intress?

Swedbanki väljastatava õppelaenu intress on 1,99%, millele lisandub kuue kuu Euribor. Samas, kui Euribor ja intressimäär 1,99% ületavad 5 protsenti, siis maksab õppelaenu saaja pangale tagasi intressi maksimaalselt 5 protseni ulatuses. Lepingu sõlmimine ja laenu ennetähtaegne tagastamine on tasuta.

„Õppelaenu intressid on Swedbankis soodsad ja seda on märganud ka taotlejad. Selle aasta kohta meil veel terviklikke andmeid ei ole, sest taotlemine alles käib, kuid eelmisel aastal väljastasime me õppelaenu 80 protsendi ulatuses rohkem kui aasta varem. Kõrgema huvi taga on kõrge inflatsioon ja madal intress ja ilmselt näeme sellest tulenevalt suurt taotlejate arvu ka sel aastal,“ ütles Mutli.

„See näitab samas ikkagi ka vajadust õppelaenu järele. Ja kui me võtame  õppelaenu soodsad tingimused ja selle suurusjärgu 3000, siis kindlasti on siin ruumi selle summa tõstmiseks. Inflatsiooni arvesse võttes on uut elu alustaval tudengil väga keeruline tulla 3000 euroga aasta kohta toime ilma, et ta lisaks üsna suure koormusega tööl ei peaks käima. See aga võib pikemas plaanis tema õpinguid segama hakata ja halvimal juhul neid pikendada või muuta need osaliselt tasuliseks,“ lisab Mutli.

Nagu öeldud, plaanib ka Liisa kindlasti kooli kõrvalt tööle minna, kuid esialgu soovib ta õpingutesse sisse elada, et kindlasti täita igal semestril ära see ainepunktide norm, mis on ettenähtud selleks, et tema õpe jätkuvalt tasuta oleks.

* Liisa siin loos on väljamõeldud tegelane, kellega aga ilmselt saavad samastuda mitmed õppurid.