Kuidas läks 2023. aasta pensionifondidel?

Suures plaanis oli 2023. aasta finantsturgudel 2022. aasta peegelpilt. Aastat 2022. tähistas inflatsiooni kiirenemine ning tempokas intresside tõstmine keskpankade poolt – see viis langusesse nii võlakirja- kui aktsiaturud. Sel aastal hakkas hinnatõusutempo langema ning aasta lõpus muutus ka USA keskpanga Föderaalreservi retoorika, andes märku võimalikest intresside langusest 2024. aastal. Märksõnadena võib välja tuua veel nn imelise seitsme grupi aktsiate (The Magnificent Seven)[1] võidukäigu, tehisaru ”iPhone’i hetke” ehk jõudmise masside teadvusesse ning õnneks lühiajalise panganduskriisi kevadel (Silicon Valley Bank, Credit Suisse). Aktsiaturud taastusid jõudsalt eelmise aasta langusest, võlakirjaturgudel oli samuti positiivne aasta. See tähendas, et ka Swedbanki pensionifondide klientidele oli aasta hea.

Aasta algusest detsembri keskpaigaks olid maailma aktsiaindeksid tõusnud ligi 20% võrra. Eurodes ületas MSCI maailma aktsiaindeks juba Ukraina sõja-eelsed taseme. See tähendas, et aasta oli parim maksimaalse aktsiaosakaaluga pensionifondidele – näiteks Swedbanki Pensionifond 1990-ndatel sündinutele. Fondid, mis investeerivad osa portfellist nn alternatiividesse nagu kinnisvara ja riskikapitalifondid ning võlakirjadesse – Swedbanki Pensionifondid 1970-ndatel ja 1980-ndatel sündinutele – saavutasid samuti korralikud tulemused. Isegi pea 100% võlakirjadesse investeeriva Swedbanki Konservatiivne pensionifondi tootlus ületas 5% piiri.

Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni sektor, mis moodustavad väga olulise osa Ameerika Ühendriikide ja seega ka kogu maailma aktsiaturgudest, taastusid eriti tugevalt. Esiteks nägime Covidi järgse pohmeluse möödumine – 2020-2021 toimunud ületarbimine infotehnoloogiasektoris (ehkki mitte ainult seal) andis 2022. aastal korraliku tagasilöögi, tuues endaga kaasa käivete (või käibekasvu) ja kasumimarginaalide languse. Käesoleval aastal hakkas siiski tunneli lõpus valgus paistma – personaalarvutite, mobiilitelefonide, serverite müük stabiliseerus ning enamus infotehnoloogia sektori aktsiaid kosusid kasvumäärade normaliseerumise ootuses korralikult.

Aasta alguses ootas majandusanalüütikute enamus arenenud maailmas ka majanduslangust – põhjuseks keskpankade rekordilise tempoga intressitõusud. Mida ei järgnenud, oli aga just kardetud majanduslangus ning see viis aktsiaturgudel laialdase optimismini. See mõjutas eriti kõrgemalt hinnastatud kasvuettevõtteid ning kasvu osas tundlikumaid ettevõtteid – näiteks autotööstus või pooljuhtide tootjad. Selliste ettevõtete aktsiad olid ka 2022. aastal eriti tugevalt pihta saanud. Kasvuettevõtete ning nn tsükliliste ettevõtete taastumine oli (aktsiaturgudele investeerivate ja aktiivselt juhitud) Swedbanki pensionifondide jaoks väga positiivne.

Oleme investeerinud mitmetesse tuleviku trendidesse – andmeanalüüsi ning pooljuhtide tööstusesse, küberturvalisuse ettevõtetesse, elektriautode tarneahelasse jne. Kahel esimesel valdkonnal oli tõepoolest harvaesinevalt tugev aasta. Pooljuhtide sektorile andis hoogu juurde tehisaru jõudmine massidesse ning muidugi ka taastumine nõrgast 2022 aastast. Küberturvalisus on olnud juba mõnda aega üks tugevama kasvuga infotehnoloogia valdkondi ning 2023 ei olnud erand – kõrgel tasemel püsiv küberkuritegevus, mitmed laialdaselt kajastust saanud küberintsidendid ning karmistunud küberturvalisuse alased regulatsioonid toetasid sektori ettevõtte äritegevust ning ka aktsiaid. Elektriautode tarneahela aktsiatel oli üsna volatiilne aasta – mitmed EL-i riigid vähendasid elektriautode ostutoetusi ning nn tavaautodega võrreldes jätkuvalt kallim hind mõjutasid elektriautode kasvumäära negatiivselt. Kokkuvõttes pakkusid needki aktsiad osakuomanikele head ehk globaalsete aktsiate keskmisega võrreldes paremat tootlust.

Aasta alguses suurendasime mõnevõrra võlakirjade osakaalu Swedbanki pensionifondides 1970-ndatel ja 1980-ndatel sündinutele. Üle pika aja on võlakirjaturud muutunud aktsiaturgudega võrreldes huvitavaks – peaaegu, et kümnendi kestnud fenomen TINA (there is no alternative)[2] on selleks korraks (eks näeme, kui kauaks küll) läbi. Näiteks Euroopa ettevõtete võlakirjad pakkusid veel 2021.aastal sisuliselt nullilähedast intressi – täna on intressitase üle 3.5%. Tõsi, viimase paari kuuga on intressitase isegi oluliselt langenud – veel oktoobri keskpaigas oli see ligi protsendi võrra kõrgem. Pensionifondidele on kõrge intressitase positiivne – see tähendab, et ka fondide võlakirjaportfell teenib osakuomanikele tulu ning võlakirjad aitavad tulevikus pehmendada ka aktsiaturgude volatiilsust.

Mida võiks tuua 2024. aasta?

Järgmine aasta ei tule finantsturgudel ilmselt sama tugev kui 2023, ent eeldused korraliku tootlusega aastaks on olemas. Põhiküsimus on, mis saab majanduskasvust USA-s – näeme teatud märke kasvu aeglustumisest, ent keskpank hakkab ilmselt ka intresse langetama. Aktsiaturgude hinnatase ei ole odav, ent ajaloolises perspektiivis mitte ka väga kallis. Kokkuvõttes võib aktsiaturgudelt oodata korralikku aastat kui kasv USA-s püsib ning inflatsioonitempo langus jätkub (ehk Föderaalreserv saab intresse langetada). Majanduse kõrval on riskideks loomulikult käimasolevad sõjad Ukrainas ja Lähis-Idas, valimised Taivanis ning USA-s. Riskiks aktsiaturule on paradoksaalselt ka liiga tugev majanduskasv USA-s, mis tooks ilmselt kaasa kiirema inflatsiooni ja edasised intressitõusud.

2023. aasta oli ka võlakirjaturgudel tugev – ehkki suur osa positiivsest tootlusest tuli just aasta lõpus, kus keskpankade intresside langetamine muutus vägagi käegakatsutavaks. Sel aastal tundub samuti mõistlik võlakirjadele panustada. Ootame, et inflatsioonitempo jätkab langust ning nii Föderaalreserv kui Euroopa Keskpank alustab baasintresside langetamist. See toob ilmselt kaasa valitsuse võlakirjade intresside edasise languse. Nii võivad pikema tähtajaga valitsuse võlakirjad (7+ aastat) ja ettevõtete võlakirjad pakkuda ka 2024. aastal aastal väga korralikku tootlust. Raske öelda, kas võlakirjad suudavad 2024 aastal aktsiaturge lüüa, aga arvestades intessitaset, siis on tõenäosus kindlasti märksa suurem kui ajalooline keskmine.

[1] 60-ndate vesterni „The Magnificent Seven“ järgi nime saanud aktsiate grupp, mis andis 2023 aastal suure osa USA aktsiaturgude tootlusest. Imeline seitse – Nvidia, Meta, Alphabet, Microsoft, Tesla, Apple, Amazon.

[2] Kuna võlakirjaintressid olid pikka aega väga madalad või isegi negatiivsed, polnud investoritel aktsiaturgudele reaalset alternatiivi. Sellest ka mõiste TINA – there is no alternative.