Hiina aktsiaturg peibutab, aga riskid pole kuskile kadunud

Hiina aktsiaturg on pikka aega olnud investorite huviorbiidis, sest see pakub ligipääsu maailma suuruselt teisele majandusele ja kiiresti kasvavatele ettevõtetele. Odava hinnataseme ja tehnoloogiasektori kiire arengu tõttu nähakse seal hoolimata turu kukkumisest endiselt potentsiaalset tulu. Samas ei tähenda soodne hind alati kvaliteetset investeeringut.

2021. aasta alguses valitses Hiina aktsiaturul tugev optimism. Pärast esialgset pandeemiašokki oli Hiina taastunud kiiremini kui enamik teisi suuri majandusi ning Shanghai ja Shenzheni börsid tõusid selle najal uutesse kõrgustesse. Ka Eesti investorid suunasid pilgud Hiinasse – siinmail said eriti populaarseks New Yorgi börsil noteeritud kaubandusgigandi Alibaba ja elektriautotootja Nio aktsiad.

Tänaseks on olukord sootuks teine. Shenzheni ja Shanghai börsi koondindeks CSI 300 on toonasest tipust üle 30% madalamal tasemel, Alibaba aktsia maksab tipuhinnast kolm korda vähem ning Nio on kukkunud 62 dollarilt lausa 4,5 dollarile. Hiina aktsiaturg on küll põhjast veidi taastunud, kuid seda peamiselt riigi toetuste arvelt.

Siinkohal võiks väita, et Hiina ettevõtete majandustulemused polegi ehk nii kehvad, kui aktsiahindadest võiks järeldada: USA börsifirmade keskmine aktsiahinna ja kasumlikkuse suhe on 20, Hiinas aga lausa kaks korda väiksem. Samas tasub meeles pidada, et näiliselt soodsasse hinda on sisse arvestatud ka mitmesugused riskid.

Kas numbreid saab usaldada?

Hiina on mõnes mõttes müstiline turg, sest keegi ei julge kindlalt väita, et sealt saabuvad numbrid vastavad tegelikkusele. Hiina ettevõtted ei pruugi järgida rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse standardeid või kasutavad nad keerulisi omandistruktuure, mis muudab aruannete kontrollimise keeruliseks. Palju on ka näiteid konkreetsetest pettustest – näiteks selgus 2020. aastal, et Starbucksi konkurent Luckin Coffee oli oma müügitulemusi New Yorgi börsil ligi 300 miljoni dollari võrra fiktiivselt paisutanud.

Teiseks tuleb arvestada, et Hiina valitsus tegutseb teistsuguste reeglite järgi kui demokraatlikus läänemaailmas tavaks. Näiteks USA-s ja Euroopa Liidus reguleerivad ettevõtteid tarbija- või konkurentsiametid ning valitsus ei saa oma suva järgi eraettevõtete majandustegevusse sekkuda. Kui riik ka sekkub, peab see toimuma läbipaistvalt ja kooskõlas seadustega, mida saab kohtus vaidlustada.

Hiinas käib asi tihti vastupidi. Valitsus võib poliitilistel põhjustel mõjutada ettevõtete finantsaruandlust või sekkuda kasumlikesse sektoritesse. Terved majandusharud võivad kaotada väärtuses miljardeid üleöö ning investoritel on nappide andmete tõttu keeruline seda ette näha. See on risk, mis on paljude Hiina ettevõtete puhul juba realiseerunud.

Näiteid ei pea kaugelt otsima. 2021. aastal keelas Hiina valitsus erakoolitusteenuste ettevõtetel kasumi teenimise, muutes kogu sektori hetkega ebaatraktiivseks. Toonase Hiina haridussektori suurima staari TAL Educationi 54 miljardi dollari suurune turuväärtus kukkus vaid loetud kuudega 3 miljardile. Samuti pälvis tähelepanu Hiina jõuline sekkumine tehnoloogiasektorisse – see oli otsene reaktsioon sellele, et Alibaba asutaja ja tegevjuht Jack Ma kritiseeris riigi regulatsioone.

Hiina turu prognoositavust muudavad keeruliseks ka geopoliitilised probleemid. Kaubandussõda Trumpi juhitud USA-ga, pinged Euroopa Liiduga ning konflikt Taiwaniga on riskid, millega tuleb investeerimisel kindlasti arvestada. Pole välistatud, et nagu Venemaa aktsiatega juhtus, võib ühel hetkel investorite raha Hiinas lihtsalt lukku jääda. Geopoliitilised pinged on igatahes ajas pigem kasvanud ja nende leevenemist pole lähiajal oodata.

Seni globaalseid aktsiaturge vedanud USA turud on aastat alustanud tagasihoidlikumalt, tehnoloogiasektori hinnatasemed on kõrged ning tugevust näitavad praegu vahelduseks Euroopa aktsiaturud. Oleme klientide portfellides vähendanud USA tehnoloogiasektori osakaalu ning näeme praegu atraktiivseid võimalusi Põhjala parimates dividendiettevõtetes mida võiksid toetada nii langevad intressmäärad kui Rootsi ja Norra krooni tugevnemine euro suhtes.

Käesolevat teavet ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus. Välisvaluutas denomineeritud väärtpabereid mõjutab valuutakursside muutmise risk, mis võib vastavate väärtpaberite väärtust nii kasvatada kui kahandada.