Investori kõige suurem vaenlane 

Investeerimismaailmas on tihti nii, et suured võidud soovime omistada iseenda tarkadele otsustele ning ebaõnnestumistes püüame otsida süüdlast finantsturus, meedias või sõprades, kelle soovitused pole oodatud tulemust toonud. Heade tulemuste puhul ei kipu enamus investoreid detailselt uurima, kas edu tagas korralik analüüs või oli tegemist soodsate tingimuste kokkulangemisega. Lihtsam on kogu au endale võtta, kuid paraku ei suurenda see tulevaste edukate tehingute tõenäosust.  

Tark investor püüab õppida teiste investorite vigadest, kuid jäädvustab ka enda tehtud peamised eksimused. Tihti tehakse ühte ja sama viga mitu korda, enne kui õpitakse päriselt nutikalt investeerima. Investeerimist võib võrrelda muru kasvamisega. Tulemust ei ole kohe näha ja see muudab paljud investorid kärsituks. Olen isiklikult 30 aasta jooksul suutnud osta paljude firmade aktsiaid väga hea hinnaga, aga müünud need erinevatelt põhjustel lihtsalt liiga vara ära. Kõige karmim kogemus pärineb aastast 2001, mil 1000 Amazoni aktsia ostmiseks pidin leidma 5000 dollarit. Paari kuuga kasvas aktsiate väärtus 8000 dollarile ning ma müüsin need ära. Kas see oli hea otsus? Lühiajaliselt muidugi, sest algaja investori jaoks oli kiirelt teenitud 3000 dollarit suur edulugu. Paigutades Amazoni aktsiate müügi pikemasse perspektiivi, siis pisut enam kui 20 aasta jooksul oleks internetikaubamaja 5000 dollari suurune alginvesteering kasvanud üle kahe miljoni dollari suuruseks osaluseks! Ma olin iseenda suurim vaenlane, sest ei andnud investeeringule piisavalt aega kasvada. Algaja investori puhul on see sageli üheks peamiseks veaks, sest uusi ja huvitavaid investeerimisideid on märksa enam kui investeerimiseks vajalikku kapitali.  

Investeerimist võib võrrelda spordiga – mõlemad on tulemusele orienteeritud ning nõuavad annet, tööd ning distsipliini. Tipptasemel sportlased on füüsilistelt võimetelt sarnased, kuid medaleid võidavad need, kes on psüühiliselt tugevamad. Ka investeerimises on teoreetilised teadmised sageli sarnased, kuid suuremaid kasumeid teenivad need, kes oskavad kuulata finantsturu muusikat ning külmalt kalkuleerida inimeste psühholoogiat. Me kõik teame soovitust, et osta odavalt ja müü kallilt. Kui kaubanduskeskustes on „hullud päevad“ ja hinnad on kolmandiku võrra odavamad, siis meile pole võõrad pildid meediast, kuidas inimesed kauba pärast omavahel kaklema lähevad. Kui aga aktsiaturul on protsentuaalselt sama suur soodusmüük, siis meedias on pealkirjad, et kõik müüvad ning taevas kukub alla! Kainelt kaalutledes me saame muidugi aru, et kõik ei saa müüa, kui mitte keegi ei osta! Mind tavaliselt huvitavadki need investorid, kes on ostupoolel ja kas nad teavad midagi rohkem?  

Inimestele on finantsturgudel iseloomulik kasumis positsioone müüa ning kahjumisse langenud aktsiate osas tabab neid reeglina mõtlemise halvatus. Kellelegi meist ei meeldi raha kaotada, aga enda vastu tuleb olla aus. Kui ikka ettevõtte äritegevus järjepidevalt halveneb, siis tuleb miinuses positsioonid müüa võimalikult kiiresti. Oluline on teada, et 20%-se kahjumi puhul tuleb kapitali tagasi teenimiseks investeeringul kasvada 25%. Lastes aktsial kukkuda 50%, tuleb algpositsiooni taastamiseks saavutada juba 100%-ne tõus.  

Investori suurimaks vaenlaseks finantsturgudel on küll tema enda psühholoogia, kuid fataalselt ohtlik võib olla ka teiste investorite jäljendamine. Investeerimist võib võrrelda kümnevõistlusega, kus võidu nopivad need, kes keskenduvad enda sooritusele ning ei jälgi liigselt konkurente. Erinevad finfluencerid võivad algajal investoril finantsvabaduse hullusega kergesti pea segi ajada, mistõttu viimane võib mõne uue riskantse investeeringuga kergesti nulli saada. Täpselt nii juhtus Johannes Ermiga Pariisi olümpial, kus hetkeline keskendumise vähenemine teivashüppes läks talle teoreetiliselt maksma olümpiakulla. 

Kahte täpselt ühesugust investeerimisteekonda pole reeglina olemas. Erinevad on nii investorite kogemused, teadmised, investeeritavad summad ning riskitaluvus. Enamik investoreid soovib rikastuda kiiresti, eirates potentsiaalseid riske. Pole mõtet kohe ronida Ferrari rooli, kui sa masinast üle ei käi. Parem vali alustuseks natukene rahulikum masin ja sõida kindlalt oma eesmärgi poole. 

Hea investor ei muutu kunagi uhkeks ja ülbeks. Järjestikused võidud kipuvad muutma investori hooletuks ning üleolevaks ning tähelepanu hajumine toob kiirelt  tõsised tagasilöögid. Sageli aitab kiirele allakäigutrepile kaasa liigne finantsvõimenduse kasutamine, sest riskide realiseerumisel kipub investoril kontroll enda investeeringute üle kaduma. Suuremate kaotuste tagajärjel suurendatakse tavaliselt üksikute investeeringute kontsentratsiooni ning kõike ühele kaardile pannes kõnnitakse väga õhukesel jääl, mis varem või hiljem murduma kipub. Investor ei saa enam öösel magada, ta on tööl väsinud ja närviline ning tervis kipub halvenema.  

Taoline rumalate riskide võtmine ei ole kõike seda väärt. Sa ei pea kohe homme rikkaks saama. Kuhu sul kiiret on? Liigu natukene aeglasemalt, kuid mõtestatult, kasutades ära ka riigi poolt pakutavad pensionisammaste maksusoodustused ja sa liigud sihikindlamalt oma eesmärgi poole. Ja mis kõige tähtsam – sinu närvid on korras, tervis ei tee muret ning pole ohtu sõprade kaotamiseks.