Avalehele
Kuhu liigub raha ja kes riisub koore?

Kuhu liigub raha ja kes riisub koore?

Swedbanki privaatpanganduse klientide seas korraldatud küsitlus näitas, et investorid on finantsturgude väljavaate osas eelmise aastaga võrreldes muutunud positiivsemaks. 39% vastanutest usuvad aktsiate tõusutrendi jätkumist. Aasta varem korraldatud küsitluses oli optimiste 32%. Ülekaalukalt suurimat tõusupotentsiaali nähakse tehnoloogiasektoril, millele järgnevad energia- ja kaitsetööstus ning tervishoid. Venemaa lähedus ning üheksa kvartalit kestnud Eesti majanduslangus on kohaliku aktsiaturu atraktiivsust oluliselt kärpinud.

Majanduses on keerulised ajad ning geopoliitilised pinged ei taha taanduda. Investoritega kohtudes kerkib ikka ja jälle ülesse küsimus – kuhu liigub raha ja kes riisub koore? Kapitalil meeldib liikuda riikidesse ning varaklassidesse, kus teda armastatakse. Kurb on lugeda uudiseid, kuidas kohalikud suurettevõtted viivad soodsama energiahinna, mõistlikuma maksukeskkonna või väiksema bürokraatia tõttu oma tootmise  Lätti, Leetu või Prantsusmaale.

Kõrge inflatsioon ning kiirelt kasvanud intressimäärad suunasid riskikartlikuma raha deposiitidesse ning võlakirjadesse. Investorid põgenesid kõrge võlakoormusega ning kahjumit teeninud ettevõtete aktsiatest tugeva bilansiga firmade aktsiatesse. Suurimaid võite nautisid suurte tehnoloogiafirmade omanikud, kelle isiklik netoväärtus kasvas ettevõtete heade tulemuste, aktsiate tagasiostu ning tehisintellekti vaimustuse toel märgatavalt. Mündil on aga alati kaks poolt ja tasub olla ettevaatlik, kui ettevõtete sisering asub suurtes kogustes enda positsioone realiseerima. Just nii on viimasel ajal juhtunud paljude tehnoloogiafirmade aktsiatega.

2024. aastal on senised trendid hakanud murduma

2024. aastal on mitmed senised trendid hakanud murduma ning raha otsib endale uut ja atraktiivsemat pesitsuspaika. Üle pika aja on Euroopa aktsiaturgude tootlus sel aastal edestamas USA-d ning väärtusaktsiad näitavad paljudele tehnoloogiaaktsiatele tagatulesid. Viimase paari nädala  jooksul on Hiina valitsuse majanduse stimuleerimise pakettide ootuses  parimate tootluste esirinnas olnud Hong Kong. Hiina poliitiline risk on kõrge, kuid sealsete aktsiate atraktiivsete fundamentaalnäitajate tõttu on ahnus osaliselt juba hirmust võitu saanud.

Suurima panuse raha liikumise trendidele kujundavad jätkuvalt keskpankade intressiotsused. Investorid on kogunenud perroonile, et mitte maha magada hetke, kui madalamate intressimäärade kiirrong jaamast marjamaale väljub. Möödunud nädala reis Rootsi toimus pooltühjade vagunitega, sest vähesed suutsid ette näha Riksbanki 0,25%-st intresside alandamist. Seevastu 6. juuni Frankfurti marsruudile on tellitud täiendavaid ronge, et suurema seltskonnaga Christine Lagarde poolt pakutavast soodsamast kapitalist osa saada.

Julgemad investorid on septembriks broneerimas lennureisi Washingtoni, sest just siis peaks raha hind odavnema ka USA-s. Alanev inflatsioon ning halvenev tööturu olukord annab föderaalreservile võtmed majanduse turgutamiseks. Riigi kaitsekuludest kõrgemaks kasvanud intressimaksed ning USA valitsuse 1,1 triljoni suurune eelarve puudujääk vajavad kiiremas korras madalamaid intressimäärasid. See toob kaasa odavama dollari, mis toetab ka riigi eksporti.

Pikka aega investorite lemmikuks olnud Jaapani populaarsus on langemas, sest erinevalt teistest suurematest keskpankadest on nemad intresse tõstmas. See vähendab spekulantidel võimalust laenata olematu intressimääraga jeeni, et see siis dollariteks konverteerituna koheselt kõrgema intressiga teenima panna. Kallim jeen ja odavam dollar võib omakorda kaasa tuua mitmete võimendusega carry tradele panustanud investorite positsioonide sundlikvideerimise ning finantsturgude volatiilsuse kasvu.

Lõpetuseks tasub küsida cui bono ehk millistele varaklassidele on taolised arengud kõige kasulikumad? Varasemates intresside langetamise tsüklites on dividendiaristokraadid turu keskmist tootlust edestanud, sest odavam raha hind on võimaldanud dividende kiiremas tempos kasvatada.  Suurte tehnoloogiafirmade kasvutempo on aeglustumas ning intresside langetamise tsüklis tasub uusi edulugusid otsida väiksemate kasvuettevõtete, roheenergia tootjate ning kinnisvarafirmade seast. Väiksemat riski eelistavad investorid võivad piiluda kulla ning pika tähtajaga riigivõlakirjade suunas. Odavam kapitali hind hakkab tasapisi deposiitide populaarsust vähendama ning sealt vabanev raha otsib teed võlakirjadesse ning tugevatesse dividendifirmadesse.

Märksõnad: Aktsiaturg, Investeerimine