Mida ennustavad privaatpanganduse kliendid aktsiaturgudele?

Privaatpanganduse kliendid tunnevad ennast meie juures hoitult, kinnitas 94 protsenti klientidest hiljutises kliendiuuringus.

Kliendiuuringust saime teada, et privaatpanganduse teenust hinnatakse jätkuvalt väga kõrgelt ning enim väärtustavad kliendid koostööd oma isikliku halduriga. „Just personaalsed lahendused ja suurepärane kogemus ongi see, mille nimel me igapäevaselt pingutame,“ ütles privaatpanganduse juht Andres Suimets. Lisaks loovad klientidele väärtust erinevad sündmused ning privaatpanganduse kogukond, kus jagada mõtteid olulistel teemadel.

Märgatav kasv investeerivate klientide hulgas

Uuringust ilmnes, et 81% vastajatest tegeleb investeerimisega, mis on märgatav kasv võrreldes 2023. aastaga, mil investoriks luges ennast napilt kaks kolmandikku vastanutest. Samal ajal on vähenenud nende inimeste hulk, kes ei kavatse kindlasti investeerimist alustada – kui 2023. aastal kuulus sellesse gruppi veel 14% vastanutest, siis tänavu oli neid vaid 5%. 

Andres Suimetsa sõnul on keskmisest kõrgem inflatsioon kinnitanud viimastel aastatel arusaamist, et seisev raha kaotab väärtust. “Inimesed otsivad kohta, kuhu raha kasvama panna ja nii tekib juba mõte investeerimisega alustada. Näeme, et täna on kliendid on varasemast teadlikumad ja ka suhtumine riski on muutunud, mis tähendab, et usutakse pikaajalisse investeerimisse ja sellega kaasnevasse tootlusesse,” ütles ta.

Kliendid näevad aktsiaturul tõusupotentsiaali 

Järjest suuremat investeerimishuvi võib põhjustada ka optimism tuleviku osas. Uuringust selgus, et pooled vastajatest ennustavad aktsiaturule järgmise 12 kuu jooksul tõusupotentsiaali, samas kui vaid 17% uskus langusesse ja kolmandik ei osanud seisukohta võtta. 

Võrreldes 2023. aastaga on optimism märgatavalt kasvanud – toona nägi tõusupotentsiaali vaid 32% vastajatest, langust ennustas 22% inimestest ning tervelt 46% ei osanud vastata. “Tulemused on erakordsed, klientide investeeringutes oleme näinud olulist kasvu juba viimased poolteist aastat. Märkimisväärselt on kasvanud raha liikumine hoiustelt investeerimistoodetesse,” kommenteeris Suimets. 

Ta lisas, et tänapäeval võib turuolukord kähku muutuda ja koos sellega vahel üleöö ka investorite meeleolu. Praegu on kaardipaki segi löönud näiteks Donald Trumpi uued tollimaksud. Seega on investeerimisel oluline säilitada külm närv ja lähtuda oma pikaajalisest strateegiast. Investeerimine ei ole sprint, vaid maraton – läbimõeldud ja distsiplineeritud tegutsemine toob parima tulemuse,” rõhutas ta. 

Milline valdkond pakub enim kasvupotentsiaali?

Ligi veerand uuringus osalenud investoritest usub, et lähiajal on enim kasvupotentsiaali tehnoloogiaettevõtete aktsiatel, mis tähistab võrreldes möödunud aastaga kahe protsendipunkti suurust kasvu. Tehnoloogia kõrval nähakse palju potentsiaali ka energia- ja sõjatööstuse aktsiatel, mille mõlema tugevasse kasvupotentsiaali usub vastavalt 13% vastanutest, võrreldes mulluse kümnendikuga vastajaskonnast.

Energia- ja sõjatööstuse aktsiate tõusuootus on Suimetsa sõnul seotud pigem regioonipõhise reaalsusega. „Kahjuks on tänane geopoliitiline olukord, eeskätt sõda Ukrainas, loonud olukorra, kus sõjatööstuse äri on aina kasvav. Samuti on esile kerkinud energiajulgeoleku teema – investeeringud energeetikasse on muutunud senisest olulisemaks, eriti Euroopas,“ lisas ta.

Märkimisväärselt on tõusnud usk tehisintellektiga seotud aktsiatesse, tõusva sektorina näeb  potentsiaali 11% investoritest. „Investorid näevad selles valdkonnas järjest rohkem konkreetseid ärivõimalusi, kuid praegu on veel vara öelda, kas ja millal need tehnoloogiad hakkavad ka reaalselt suurt kasumit teenima. Ootused on väga kõrged ning turuosalised jälgivad arenguid suure tähelepanuga,” kommenteeris Suimets.

Seevastu roheenergia aktsiatesse on investorid usu täielikult kaotanud. 2024. aastal nägi sel sektoril tõusupotentsiaali veel 8% investoritest, nüüd ei toonud aga roheenergiat eraldi välja ükski vastaja.

“Andmed on mõnes mõttes vastuolulised, sest energeetikasektorisse tervikuna investorite usk endiselt tõuseb,” selgitas Suimets. “Küll aga näitab see, et investorid keskenduvad hetkel rohkem käegakatsutavatele ja akuutsetele probleemidele nagu energiajulgeolek ja geopoliitilised riskid. Rohekuvand jääb nende murede kõrval tagaplaanile.”

Swedbank korraldab privaatpanganduse uuringut iga-aastaselt, tänavune küsitlus viidi läbi perioodil 2025 jaanuar-veebruar.