Tallinna börs kolis külmikusse
Eduka investori tunneb ära võimest kuulata turu muusikat. Finantsturu minoorsed toonid meelitavad nutika investori positsioone suurendama ning pikalt kestnud mažoorne helirida on selgeks indikaatoriks portfelli riskitaseme vähendamiseks.
Suhtarvud ning ettevõtte bilansi lugemine on olulised, kuid sageli saab varade juhtimise tulemuste hindamisel määravaks just isiklike emotsioonide juhtimise oskus. Inimene on karjaloom ning soovib koos teiste investoritega liikuda ühelt turult teisele ning ühest varaklassist teise. Massiga liikuda on turvalisem, ei pea oma peaga mõtlema ning valede otsuste langetamisel on lihtne karja juhti süüdistada. On väga iseloomulik, et edukad investeerimisideed kiputakse omistama iseendale, ebaõnnestunud tehingutes on süüdi turg, ajakirjandus või keegi kolmas. Kahjuks ei ole tagantjärele tarkusest finantsturgudel mingit kasu ning kahetsus tekitab hinge haava, mis halvimal juhul võib isegi tervist kahjustama hakata.
Maailma ühe edukaima investori Warren Buffetti tehingute tootlust hakati laialdasemalt turu vastu võrdlema 1976. aasta oktoobris. Tagantjärele tarkusena saame täna öelda, et kui investorid oleksid siis investeerinud Berkshire Hathaway aktsiasse ühe dollari, siis oleks selle väärtus juba 2000. aasta 31. detsembriks kasvanud 1044-le dollarile. Samal perioodil kasvas SP500 indeksisse investeeritud üks dollar 30-le dollarile. Mis oleks juhtunud Berkshire Hathaway aktsia hinnaga 1977. aastal, kui inimesed oleksid tollal ette teadnud, et Buffett on geenius? Kahtlemata oleks see siis 70-te lõpus kiiremini kasvanud, mis oleks aga ilmselt tähendanud madalamat tootlust investorite jaoks, kes ostsid Berkshire Hathaway aktsiaid aastal 1985. Berkshire Hathaway aktsia võluvits oli stabiilne tõus, mistõttu enamik investoreid ei saanudki kohe aru saada, et Buffett on väga osav varahaldur.
Erinevad uuringud on ilmekalt tõestanud, et investorid kipuvad liigselt klammerduma hetkel valitseva majandusolukorra külge ning ei suuda suuremat pilti täpselt prognoosida. 1980. aastatel olid investorid vaimustunud Jaapani aktsiatest ning arvasid, et jaapanlased ostavad peagi ära enamus USA varadest. Seda aga ei juhtunud ning uueks superjõuks kujunes tehnoloogiasektori vedamisel Ameerika Ühendriigid. Sajandivahetusel internetimull lõhkes, investorite jaoks tekkisid uued lemmikud ning Euroopa aktsiaturud näitasid USA-st paremaid tulemusi.
Veel paar aastat tagasi saunakerisel olnud Tallinna börs on ümber kolinud külmikusse. Alternatiivturul vähelikviidsete aktsiatega haiget saanud väikeinvestorid on kollektiivselt telgi ülesse pannud ülerahvastatud Nasdaq 100 tehisintellekti festivalialale. Tuju on hea ja vägijookidega tervitatakse uusi liitujaid. Mis saaks siin üldse seda vägevat pidu rikkuda? Tehisintellekt on meie tulevik, ootame kodanikupalka ja rokime edasi!
Samal ajal sunnib harrastuspsühholoogi hääl minus USA tehnoloogiasektori osas olema üha ettevaatlikum, et mitte jääda seal viimasena nõusid pesema. Avan Tallinna börsi külmiku ukse ning näkku paiskub karget hingust. Korralikku toitu on palju ning värskelt valmistatud. On aega valida, mida võtta ja mida jätta, sest väärtuslikule moonale konkurente ei paista kusagilt. Siirdun saagiga diivani juurde ja avan värske ajalehe. „Välisinvestorid lahkuvad, riigieelarve on suures miinuses, maksud tõusevad, sündimus on kõigi aegade madalaimal tasemel, elektri hind on Euroopa kõrgeimal tasemel jne“, justkui korralikus õudusfimis. Millegipärast ma ei tunne aga mingit hirmu. Miks? Ma olen seda kõike varem näinud ning püüan leida puude taga metsa. Tavaliselt on need pikaajalise investori jaoks olnud väga head ostukohad. Keeran järgmise lehekülje ja seal räägivad Efteni mehed, et nemad hakkavad nüüd kinnisvarasse investeerima, sest raha hind läheb odavamaks. Meenub Äripäeva intervjuu Kristjan Tamlaga ja ajakirjaniku küsimus, et millal on õige aeg kinnisvara ostma hakata. „ Siis kui meie ostma hakkame“, kõlas toona Kristjani konkreetne vastus.
Sirvin veel ajalehti ja märkan intervjuud Rain Lõhmusega. Sellel mehel on visiooni ja süvenen artiklisse. Koheselt jääb kummitama Raini lause: „ Aastal 2029 võiks LHV-s töötada poole vähem inimesi ja panga ärimahud on kaks korda suuremad!“. Käimas on tohutult suur muutus, tehisintellekt on varsti ka Eestis, aga enamus inimesi ei saa sellest lihtsalt veel aru. Potentsiaalselt suuremad tulud ning väiksemad kulud juba viie aasta perspektiivis sunnib mind kohalikele aktsiatele teise pilguga vaatama. Kõige pimedam on alati enne koitu, aga lõpuks tuleb ikka päike välja. Keeruline makrokeskkond sunnib tegema vajalikke reforme ning ebaefektiivsust hakatakse välja juurima. Ühel hetkel saab ka Ukraina ja Venemaa sõda läbi ning välisinvestorid naasevad taas Eestisse. Madalam riigirisk ning paranenud eelarve seis koos odavama kapitaliga toovad taas rõõmsamad noodid Tallinna börsile ning ta kolib viimaks külmikust taas päikese kätte. Ajalehtedest võime siis leida aga pealkirju stiilis „Tutvu uute miljonäridega, kes ostsid Tallinna börsilt aktsiaid aastal 2024.
Me kõik teeme valikuid ebakindlas maailmas ja saame vaid tagantjärele tarkusena teada, et mõned valikud osutuvad vigadeks ning teised suurepärasteks otsusteks. Me ei saa vältida valikute tegemist ega kaotada ära ebakindlust. Ent me saame õppida tegema tarku valikuid, tuginedes ajaloolistele andmetele ning investorite psühholoogiale.
Esitatud teave on informatiivne, tegemist ei ole investeerimissoovitusega ega kutsega osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus.
