Tehingute ajastamine – kaval käik või aja raiskamine?
Finantsturgudel paar aastat toimetanud investoritel tekib aktsiate hinnamustreid jälgides ketserlik mõte, et miks mitte püüda aktsiate langusperioode eirata ja selle lihtsa nipiga enda portfelli tootlust suurendada. Tehingutasud oleksid küll mõnevõrra suuremad, kuid langust vältides peaks ju lõpptulemus parem olema? Kahjuks ei ole see päris elus nii lihtne, sest turu keskmisest suurema tootluse teenimiseks peab investor stabiilselt suutma aktsiaid parimal ajal müüa ning hiljem ka õigel ajal turule tagasi tulla.
Inimene on sotsiaalne loom, kellele ei meeldi raha kaotada. Enamus investoreid eelistab osta aktsiaid massiga koos perioodidel, kui aktsiate hinnad tõusevad. Keeruliste aegade saabudes tundub turvaline teistega koos ka aktsiad müüki panna. Kahjuks ei tea enamus investoreid, et parimad ostupäevad on ajalooliselt olnud siis, kui valdav osa inimesi ei soovi aktsiatest midagi kuulda. SP500 indeksi viimase 30 aasta tootluse uurimine Morningstari analüütikute poolt tõi karmi faktina välja, et 50% aktsiaturu parimatest ostukohtadest toimusid karuturu ajal ning 28% pullituru esimese kahe kuu jooksul. Paraku on enamus investoreid tavaliselt siis varjendis peidus.
Kui te oleksite investorina SP500 indeksi puhul viimase 30 aasta jooksul turu 10 parimat päeva vahele jätnud, oleks teie portfelli tootlus 54% võrra vähenenud! Kolm kümnendit tagasi kasvama pandud 10000 dollarit kasvanuks 181 763 dollari asemel kõigest 83 272 dollari suuruseks portfelliks. 30 aastat on pikk aeg ja pideva kauplemisega ja parimate ostukohtade ootamisega oleksite vabalt võinud ka 30 parimat tõusupäeva maha magada. Sellisel juhul kasvanuks teie portfell koguni 83% vähem ja selle väärtus olnuks 30 889 dollarit! Erinevused on väga suured ning see tõestab ilmekalt, et keskmisel investoril pole mõtet turgude ajastamisele oma aega ja närve kulutada. Parem on teha enda tööd ja lasta portfellil rahulikult kasvada ning võimaluse korral turu langusperioodidel järjepidevalt aktsiaid juurde osta. Sellisel juhul oleks lõpptulemus veelgi vägevam olnud.
Erinevad akadeemilised uuringud on tõestanud, et tehingute ajastamisest märksa olulisem on portfelli varade kvaliteet ning strateegiliselt õigete regioonide valimine. Paljud investorid on ilmselt juba unustanud, et viimasel kümnendil säranud USA aktsiaid jäid selle sajandi esimestel aastatel Euroopale ja Hiinale tootluselt oluliselt alla. Tallinna börs loodi 1996. aasta suvel ning viimase kahe aasta nõrkusest hoolimata on ta pakkunud investoritele kogu senise ajaloo vältel keskmiselt 10,8%-st aastatootlust. Kokku teeb see 28 aasta jooksul kasvu 14 korda! SP500 indeks on kasvanud samal perioodil aastas keskmiselt 8,1% ning Eurostoxx 600 indeks kõigest 4,3%.
Üksikaktsiaid armastaval investoril tuleb indeksiga võrreldes varade kvaliteedile veelgi enam tähelepanu pöörata, sest erinevate positsioonide osakaalud on suuremad ning eksimused instrumendi valikul annavad tootluses valusamalt tunda. Kõik me soovinuksime olla nii targad, et osta selle sajandi esimesel päeval enda portfelli Tallinna Kaubamaja aktsiat. Kes oleks arvanud, et jaekaubanduse ettevõttesse pisut vähem kui 24 aastat tagasi investeeritud pool miljonit krooni on tänaseks väärt miljon eurot!
Viimase 10 aastaga on Merko aktsia kallinenud 168% ning Nordecon odavnenud 29%. Sektor on sama, aga lõpptulemus on väga erinev. Omaette fenomen on tehisintellekti toel maailma suurimaks ettevõtteks kasvanud Nvidia aktsia, mis on viimase kümnendiga kasvanud 281 korda ehk miljonäriks saamiseks tulnuks sinna 10 aastat tagasi investeerida 3560 eurot. Loomulikult on sellel pöörasel ülespoole liikumisel olnud tohutult kiusatusi teenitud kasum varakult välja võtta ning investoreid, kes on positsiooni nii kaua hoidnud, on vähe.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et tehingute ajastamine on oluline eeskätt professionaalsetele kauplejatele, kes reeglina ei hoia positsioone väga pikalt. Lisaks on seal oluline distsipliin, et vale valiku korral ei lastaks kahjumitel liiga suureks paisuda. Investeerimine on oma olemuselt aga pikaajaline protsess, kus kõige olulisem on kvaliteetsete varade hoidmine pika aja jooksul. Kui pikaajaline investor otsustab hakata kauplema, siis tavaliselt ta müüb tugevaid ettevõtteid liiga vara, istub liiga kaua rahas paremat ostukohta oodates ning ostab hiljem aktsia kallimalt tagasi, mängides lõppkokkuvõttes positsiooni suuruse maha. Märksa parema tulemuse annab dividendide reinvesteerimine ning turgude langusfaasis uue raha portfelli lisamine.
Käesolevat teavet ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus.
