Uuring: pea pooled eestimaalased plaanivad tulumaksutagastust kasutada igapäevaste kulutustega toimetulekuks

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse läbiviidud uuringust selgus, et ligi pooled vastanutest (43%) kavatsevad tulumaksutagastust kasutada igapäevaste kulutustega toimetulekuks. Enam kui veerand elanikest (28%) on otsustanud tagastatava tulumaksu säästa.

Enim vastanutest (59%) planeerivad tulumaksutagastust igapäevaste kulude katmiseks kasutada eakad vanuses 60–74. Kõikidest vastanutest kõige vähem plaanivad tulumaksutagastust kasutada igapäevaste kulutustega toimetulemiseks noored vanuses 18–29. Jätkuvalt vähepopulaarne on tagastuse kasutamine oma finantskohustuste vähendamiseks – vaid 8% plaanisid tulumaksutagastust pangalaenu, liisingu või krediitkaardi tagasimaksmiseks kasutada.

Tulumaksutagastust plaanivad igapäevaste kulude katmiseks kasutada peamiselt need, kelle neto sissetulek jääb alla 750 euro kuus ja need, kes on iseendale tööandjaks, lihttöölised või töötud.

Balti riikide võrdluses säästavad enim eestimaalased

Võrreldes Eesti uuringutulemusi Läti ja Leedu tulemustega, siis selgus, et Balti riikide elanikest soovivad enim (28%) eestimaalsed tulumaksutagastuse säästa või investeerida (6%). Leedus plaanib tagastatava raha säästa 20% ning Lätis vaid 17% küsitletutest.

Enim plaanivad saadud raha kõrvale panna nooremad, kuni 29-aastased elanikud ning see trend avaldus ka Läti ja Leedu uuringutulemustes. Ka on näha, et noorte huvi investeerimise vastu on suurenenud – iga kümnes plaanib tagastatud raha investeerida.

Lisaks säästmisele plaanitakse ka reisida

Eesti vastanutest 16% plaanib tulumaksu tagastuse eest minna reisile või kulutada raha hobidele. Ehituse või remondi peale mõtleb 10% vastajatest. Kodumasinate või elektroonika ostu planeerib 4% vastajatest ning sama suur hulk vastajad soovib tagastatava raha suunata meelelahutusse. Riiete ja jalatsite ostu ning mööbli või kodusisustuse ostu planeerivad mõlemal juhul 3% vastajatest.

Tagastatavad summad jäävad 101-300 euro vahele

Vastanute sõnul jäävad tagastatavad summad valdavalt 101–300 euro vahele. Juurde peab tulumaksu tasuma alla 10% vastanutest. Nii Eestis kui ka Lätis ei saa 15% vastajatest tulumaksu tagasi, Leedus oli vastav näitaja 24%. Leedu vastajatest 11% peavad tulumaksu juurde tasuma, Eestis ja Lätis tuleb tulumaksu juurde tasuda alla 10% vastanutest.

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel Balti riikides läbi Norstat selle aasta veebruaris. Kokku küsitleti igas riigis 1000 elanikku vanuses 18–74 aastat.

Soovitused tulumaksutagastuse mõistlikuks kasutamiseks

Sõltumata tulumaksutagastuse suurusest ei tohiks seda võtta kui boonust või preemiat, sest tegu on inimese välja teenitud, kuid enam maksustatud tuluga, mille riik kord aastas tagastab. Tagastuse kasutamine tasuks hoolikalt läbi mõelda ja eelarvesse planeerida, et kasu oleks suurim.

1. Pane raha ootamatusteks kõrvale

Ootamatute ja keerukate olukordade eest ei saa end kaitsta, kuid selleks saab valmistuda ning lihtsaim viis turvatunnet luua on rahalise tagavara kogumine. Soovituslik rahapuhvri suurus võiks olla 3-6 kuu kulutuste summa.

2. Vähenda oma laenukoormust

Igasugune laenuraha tähendab kokkuvõttes kasutatud summast suuremaid kulutusi. Kui oled kasutanud suuremate ostude tegemiseks krediitkaarti, väike- või tarbimislaenu, laenanud raha pereliikmetelt või sõpradelt, siis tasub kaaluda tulumaksutagastuse kasutamist nende võlgade vähendamiseks või kustutamiseks.

3. Investeeri iseenda harimisse

Paljud kursused ja täiendkoolitused on tasulised, kuid lisaks maailmapildi avardamisele annab enese harimine tööturul suurema konkurentsieelise. Seega võib just tulumaksutagastus anda võimaluse minna ammu ihaldatud kursusele või katsetada sootuks uue eriala omandamist.

4. Kasvata isiklikku pensionisammast

Kolmas pensionisammas on ainus võimalus pikaajaliseks kogumiseks, mida riik toetab tulumaksusoodustusega. See tähendab, et saad pensioni III samba sissemaksetelt tulumaksu tagasi. Tulumaksu saad tagasi pensioni sissemaksetelt, mis on kuni 15% Sinu brutosissetulekust, kuid mitte suuremad kui 6000 eurot kalendriaasta jooksul.