Rahapoliitika lõdvendamine suurendab riske

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu eilne otsus oli ootuspärane – intressimäärad jäeti küll samale tasemele, kuid oma eelteavituses vihjati intressimäärade võimalikule langetamisele.

Euroala majanduskasv on aeglustunud ning selle kasvu väljavaade on halvenenud. Aeglane majanduskasv hoiab aga kinni inflatsiooni kiirenemist. Liiga aeglane inflatsioon ja selle ootused ongi EKP peamine mure. Kuigi euroala tööturu olukord on paranenud ja palgakasv kiirenenud, on keskpangal üha raskem oma inflatsiooni eesmärgini jõuda.

Nii teataski EKP nõukogu oma eilses otsuses, et euroala vajab majandust ja hinnakasvu toetavat rahapoliitikat veel pikema aja jooksul. Tegelikult on mitmed nõukogu liikmed viimase kuu jooksul andnud oma kommentaarides ja sõnavõttudes mõista, et euroala majandus vajab rohkem rahapoliitilist stiimulit. Milliste vahenditega seda tegema hakatakse, ei täpsustatud, kuid nõukogu eelteavitus selle kohta, et intressimäärad „püsivad nüüdsel või sellest madalamal tasemel ka vähemalt 2020. aasta esimesel poolel“, viitab sellele, et keskpank võib veelgi alandada üleöö hoiuse intressimäära (praegu -0,4%). Teoorias on selle eesmärgiks muuta kommertspankade raha hoidmine keskpangas kulukamaks ja sundida neid niimoodi rohkem raha investeeringuteks välja laenama. Tegelikult sõltub laenamine konkreetsetest projektidest ning nende tasuvusest. Investeeringute kasvu taga on aga eelkõige nõudlus – olgu siis kodumaine või ekspordinõudlus.

Kui praegu on EKP rahapoliitika põhieesmärgiks tagada inflatsiooni lähenemine tasemeni, mis on „allpool 2%, ent selle lähedal“, siis eile teatati üllatuslikult (ilmselt inflatsiooniootuste juhtimiseks), et juhul kui inflatsiooni väljavaade ei parane ning jääb sellest eesmärgist allapoole, hakatakse tegutsema sümmeetria tagamisega inflatsioonieesmärgis – ehk siis, inflatsioon võib olla kahest protsendist all või üle, ent selle lähedal. Tegelikult võib ka „allpool 2%, ent selle lähedal“ mõista sümmeetriana 2% suhtes, kuid nüüd fikseeriti see sõnastus ka pressiteates. Seega, EKP põhimõttelist strateegia muutust see kaasa ei too – vähemalt lähiajal. Inflatsioon on madal ja selle lähiaja väljavaade ei näita ka 2% lähedale jõudmist.

Uue varaostuprogrammi alustamises konsensuse leidmine on EKP nõukogul aga raskem ning tõenäoliselt tullakse selle teema juurde järgmisel istungil ning siis sõltub otsus sellest, millises suunas on majandus- ja hinnakasvu väljavaade liikunud.

Mario Draghi on juba korduvalt öelnud, et keskpank on oma rahapoliitikaga teinud juba palju euroala majanduse toetamiseks. Tarvis on fiskaalpoliitika suuremat panust. Seda kordas ta ka eilsel pressikonverentsil. Tõepoolest, majanduse ainuüksi rahapoliitilisest stimuleerimisest ei piisa, kui liikmesriikide majandused ise ei ole tugevatel alustel. Euroala majandused on teatavasti väga erinevad – nad vajavad erinevaid intressimäärasid ning nende laenudel ka on üsna erinevad intressimäärad. Juba märtsis otsustati alustada käesoleva aasta septembrist poolteist aastat kestvat uute suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonidega (TLTRO-III), et parandada euroala laenutegevust ja rahapoliitiliste instrumentide mõju kiiremat jõudmist majandusse.

Lisaks EKP-le, on ka paljude teiste riikide keskpangad oma eelteavituses andnud mõista rahapoliitika lõdvendamisest või lausa intressimäärade alandamisest. Järgmisel nädalal võib näiteks USA Föderaalreserv oma baasintressimäära alandada.

Ühesõnaga, rahapoliitika on taas lõdvenemas – see tekitab aga üha rohkem riske. Madalad intressimäärad on suunanud palju raha väärtpaberitesse ning mitmetel turgudel on ettevõtete aktsiahinna ja kasumi suhe väga kõrgele tõusnud. Samas on nõrga majanduskasvu ootus ja lõdvem rahapoliitika koos madalate intressimääradega suunanud üha rohkem kapitali võlakirjadesse. Kõrgemad võlakirjade hinnad tähendavad aga teatavasti madalamaid või isegi negatiivseid tootlusi. Negatiivse tootlusega võlakirjade maht on Bloombergi andmetel tõusnud juba üle 12 triljoni USA dollari. Maailma koguvõlg on tõusnud 250 triljoni dollarini, mis on 320% maailma SKP-st. Samuti on suurenenud maailmas ettevõtete arv, kes ei suuda oma võlga refinantseerida.