Tööstuse digitaliseerimine peidab endas tohutut potentsiaali

Laupäeval Arvamusfestivali Tulevikumajanduse alal peetud arutelul „Tiigrihüpe Eesti tööstuses“ leidsid kõik arutlejad, et tööstuse digitaliseerimises on vaja teha suur samm edasi ja selleks on ettevõtetel vaja tuge. Investeeringute edasilükkamiseks ei ole enam aega.

Swedbanki tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe hinnangul on tööstuse digitaliseerimisel ja inimeste koolitamisel suur potentsiaal. „Tööstus on Eesti kõige olulisem majandussektor ja suurim tööandja. Ka ekspordi kaudu riiki tulevast rahast tuleb üle 70 protsendi meile tööstuse kaudu. Kui suudaksime nüüd tööstuse tootlikkust kaks korda suurendada, siis milline mõju sellel oleks!“ rääkis Kirsimäe. Eziili projektijuhi Siim Sireli sõnul jagunevad ettevõtted laias laastus kaheks: need, kes on innovaatilised ja need, kes tahavad teha nii nagu alati on olnud. „Oluline on märkida, et digilahendused ei pea tingimata väga kallid olema. Võib jääda mulje, et peab kuuekohalisi summasid välja käima, kuid saab ka soodsamalt,“ lisas ta. Sireli kinnitusel on paljud ettevõtted aru saanud, et senisel kombel ei ole võimalik enam edasi minna. „Nii nad jõuavad meieni. Saame ettevõtetele olla koostööpartneriks: paneme erinevate ettevõtete esindajatest kokku kursuse ning teeme neile enda juures Viljandis nädalase koolituse, mille käigus anname oskused muutuste reaalseks elluviimiseks,“ rääkis Sirel.

TalTechi tootmistehnika professor Tauno Otto tõi samuti välja vajaduse tööstusettevõtteid kompetentside kasvatamisel toetada. Tema sõnul oleks vaja luua digiuuenduskeskus (digital innovation hub), mis võiks tegutseda näiteks ülikooli juures ja olla rahastatud ettevõtete ja riigi koostööna. Otto märkis, et kõikidel TalTechi inseneriteaduste erialadel antakse tänapäeval väga hea baas ka digiteemadel. Ta julgustas nii ettevõtjaid kui ka ettevõtetes töötajaid end pidevalt täiendama. Seda, et robotid inimestel töö käest võtavad, tema sõnul kartma ei peaks. „Inimese ümberõpe roboti peal on märksa kiirem protsess kui näiteks keevitamise õpetamine. Kuna tehnoloogia on mugav ja kiire, siis näiteks Soomes ei taha need inimesed, kes on läinud tavakeevitajast robotkeevitaja juhtimiseni, enam vanale tööle tagasi. Me ei peaks tööstus 4.0 kartma, pigem see propageerib ümberõpet ja arengut,“ lisas Otto.

Raul Kirsimäe sõnul võiks kõigis ettevõtetes mõelda täiendõppeprogrammi peale ja aidata töötajaid edasi baasoskuste osas. „Eesti tööstuses töötab 125 000 inimest. Võib-olla peaksime senisest rohkem panustama sinna, et aidata neid uute tehnoloogiatega toime tulla,“ sõnas ta. Riik võiks tema hinnangul kaaluda kompetentsikeskuse loomist. Sellisest kompetentsikeskusest saaksid ettevõtted tuge ja teadmisi, samuti on oluline kogemuste vahetamine ettevõtetega, kes on tiigrihüppe juba ära teinud.

Kirsimäe rõhutas, et kindlasti ei tohiks investeeringuid edasi lükata. „Kui ettevõtted lükkavad investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse edasi, siis tootlikkus langeb. Kui kuskil on takistused ja probleemid, siis tulge ja arutame,“ julgustas Kirsimäe. Tema sõnul on rohkem investeerivate ettevõtete tulemused ja kasumimarginaalid  tunduvalt kõrgemad kui neil, kes ei investeeri või investeerivad vähe uutesse tehnoloogiatesse.

Arutelu „Tiigrihüpe Eesti tööstuses“ juhtis Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova. Arutelu saab täismahus kuulata SoundCloudis. 

Kasulikke viiteid

• EASi tööstuse digitaliseerimisega seotud teenused (nt digidiagnostika, digitoetus) leiad siit.
• Adapter  – Eesti teadus- ja arendusasutuste vaheline koostöövõrgustik, mille eesmärgiks on lihtsasti ja kiirelt viia kokku ettevõtjad ning teadlased.
• Prototron – Swedbanki, Tehnopoli ja TalTechi loodud rahastu, mis on loodud nutikatele ja innovaatilistele ideedele reaalse kuju ehk esmase protoüübi loomiseks.
• Eziil – pakuvad ettevõtete esindajatele värskelt tööstuse digitaliseerimise meistriklassis osalemise võimalust.
• Jana Pavlenkova arvamusartikkel tööstuse digitaliseerimisest “Kuidas teha tiigrihüpe tööstuses?”.