Balti börsi 2025. aasta II kvartali ülevaade: Mägede vahel
Leedu majandus kasvas kiiresti edasi, samas kui Eesti ja Läti majanduskasv valmistas pettumuse ning jääb sel aastal oodatust oluliselt nõrgemaks – mõlemas riigis alla 1%. Hoolimata üleilmsetest kaubanduspingetest ennustab Swedbanki makromajanduse meeskond, et majanduskasv kiireneb järgmisel aastal kõigis kolmes Balti riigis ja seda peamiselt sisenõudluse toel. Kõik kolm Balti riiki saavad kasu kodumajapidamiste ja ettevõtete laenude kiirest kasvust. Eluasemeturg on kiiresti taastumas ja nõudlus hüpoteeklaenude järele kasvab, samas kui ettevõtted suurendavad investeeringuid, eriti taastuvenergiasse (Swedbanki 26. augustil avaldatud majandusprognoos).
Ettevõtete kasumlikkus väheneb, kuid see on ajutine nähtus
Teises kvartalis vähenes puhaskasumi mediaan aastaarvestuses 19,2% (esimeses kvartalis –27,8%). Meie arvutuste kohaselt oli neljateistkümnest vaadeldavast ettevõttest üheteistkümnel sel perioodil märgatavalt väiksem puhaskasum (< –5% aastaarvestuses). Sellest tulenevalt oli meie hinnangul viimase 12 kuu keskmine omakapitali tootlus teises kvartalis umbes 11% ehk ligikaudu 2 protsendipunkti madalam kui kümne aasta keskmine ehk umbes 13% ja nii neljandat kvartalit järjest (nähtav langus toimus 2024. aasta kolmandas kvartalis), mis osutab kehvale kapitalitootlusele.
Kasumlikkuse vähenemise taga on mitu tegurit. Esiteks mõjutasid meie vaadeldavate pankade puhast intressitulu ja kasumlikkust endiselt madalamad intressimäärad (või pigem erinevus hoiuste ümberhindamise ja laenude madalamate intressimäärade vahel). Teiseks kahjustasid tarbijale orienteeritud ettevõtteid (Apranga, Tallink, TKM Group) leige tarbimine (mõõdukas müük) ja palgainflatsioon (kõrgemad tegevuskulud). Kolmandaks sundis tihe konkurents mõningaid ettevõtteid suurendama tõhusust oma varade (Tallink) ja mahtude (Novaturas) optimeerimise kaudu.
Sellegipoolest jääme oma seisukoha juurde, et meie analüüsitavate ettevõtete ebapiisav kapitalitootmine on org mägede vahel ehk pigem tsükliline kui struktuurne. Eeldame, et enamik meie analüüsiga hõlmatud ettevõtteid teeb järgmise kahe või kolme aasta jooksul sammhaaval tagasituleku. Leiame, et madalamad intressimäärad, endiselt jõuline palgakasv, oodatav (nii avaliku kui ka erasektori) investeeringute hüppeline kasv, Leedu teise pensionisamba reform ning vähenenud maksukoormus Eestis (mõlemad alates 2026. aastast) toimivad kapitalitootluse taastumise katalüsaatoritena.
Pangandussektor: Taastumine võtab oodatust kauem
Oleme vähendanud lühiajalisi ootusi meie analüüsiga hõlmatud pankade suhtes. Swedbanki makromajanduse meeskond ennustab, et EKP langetab sel aastal veel kaks korda septembris ja detsembris intressimäärasid, viies hoiuseintressi 1,5%-ni. Samuti viitab meie vaadeldavate pankade hoiuste struktuur sellele, et odavam rahastamine ja intressitulu marginaali taastumine lükkub tõenäoliselt edasi 2025. aasta neljanda kvartali ja 2026. aasta esimese kvartali vahele. Samal ajal märgime, et tänavu on laenuandmine seni kindlalt kasvanud. Kokkuvõttes eeldame, et meie analüüsiga hõlmatud pankade keskmine omakapitali tootlus taastub 2027. aastaks 15–19% juurde. Kuigi see jääks ikka veel allapoole nende eelneva kümne aasta keskmiste näitajate, peame sellist kapitalitootlust heaks tulemuseks.
Tutvu meie värskemate analüüsidega Swedbanki veebilehel.
Tarbijasektor: täna surve, homme lootus
Tarbijale suunatud ettevõtteid Novaturas, Tallink ja TKM Group kahjustas aasta esimesel poolel tarbimise aeglustumine ja konkurentsi teravnemine. Siiski tundub 2026. aasta väljavaade olevat parem, kuna piirkonna tarbimine peaks oluliselt paranema. Seega eeldame, et eespool nimetatud ettevõtete omakapitali tootlus taastub nähtavalt. Samal ajal oli Akola Groupil suurepärane aasta (juuli 2024 – juuni 2025); omakapitali tootlus oli ahvatlev 15%. Leiame, et teatud normaliseerumise aeg on käes, kuid vahemikuks 2026–2027 prognoositud u 8% omakapitali tootlust võib pidada ka tugevaks. Viimasena näeme, et Apranga kapitalitootlus näitab suhtelist vastupidavust tänu kontserni vaieldamatule turuliidri positsioonile ja väheste varadega ärimudelile. Sellest tulenevalt eeldame, et selle omakapitali tootlus püsib 20%-st kõrgemal.
Energia ja kinnisvara: erinevad suunad, aga selged trendid
Pärast Enefit Greeni lahkumist Tallinna börsilt on meie analüüsiga hõlmatud energiasektor (Ignitis ja Infortar) veelgi enam polariseerunud. Ignitis täidab jätkuvalt oma lubadusi, laiendades kiiresti oma taastuvenergia tootmisvõimsust, investeerides võrkudesse ja suurendades oma muude varade kasutamist (Elektrėnai gaasielektrijaam). Meie hinnangul on kontserni kapitalitootlus ka edaspidi korralik (vahemikuks 2025–2027 prognoositud omakapitali tootlust pärsib kunstlikult kõrge amortisatsioon, samas kui aluseks olev näitaja jääb 10% lähedale). Samal ajal kohaneb Infortar jätkuvalt uue reaalsusega oma gaasikaubanduses, kus marginaalid näivad olevat surutud energiakriisile eelnenud aja tasemele. Sellest tulenevalt ootame, et kontserni omakapitali tootlus langeb 2025. aastal alla 10% ja taastub vahemikus 2026–2027 sammhaaval 11–14% juurde.
Viimasena, kuid mitte vähem tähtsana, oleme pannud suured lootused kinnisvarasektorile. Ennustame, et Merko teeb 2025. aastal hingetõmbepausi, mis on pärast aastate 2023/2024 erakordseid tulemusi loomulik. Samas on langus meie hinnangul lühiajaline tänu RB tööde lisandumisele ning Pärnu hotelli ja võimalike Rudninkai projektide kiirele ehitamisele, mistõttu hakkab ehitustulu vahemikus 2026–2027 kasvama ja sarnanema uuesti hiljutiste kuldsete aastate omaga. Seetõttu ootame, et omakapitali tootlus naaseb 2026. aastal 14–16% juurde. Lisaks eeldame, et Tallinna Sadama omakapitali tootlus suureneb reisijateveo elavnemise, uute ärialgatuste ja tõhususe suurendamise toel järk-järgult kõrge ühekohalise numbrini. Seevastu ootab räsitud Baltic Horizon endiselt, et asjad tema kasuks pööraksid. Viimane võitleb kangekaelselt paljude tühjade pindade, kalli rahastamise, liigse finantsvõimenduse ja loiu kinnisvaraturu vastu. Fond tunnistas, et kaalub oma bilansi tugevdamiseks omakapitali suurendamist. Jälgime olukorda kõrvalt.
Aktsiahinnad ja ettevõtete valuatsioon: praegused hinnad on mõistlikud
OMX Baltic on aasta algusest alates kerkinud umbes 13%. Enamik meie analüüsitavaid aktsiaid kerkisid samuti. Merko on olnud suurim võitja – seostame seda peamiselt optimistlike ootustega tulevaste kaitse- ja infrastruktuuritellimuste suhtes. Sellele järgnes Akola, mida toetasid suurepärased tulemused linnuliha valdkonnas. Samal ajal ei saanud Novaturas hoolimata uuest strateegilisest investorist hingetõmbeaega.
Meie arvutuste kohaselt on 2025. aastaks prognoositud hinna ja kasumi mediaan meie vaadeldavate ettevõtete seas umbes 12x ehk ligikaudu 10% kõrgem kui eelneva kümne aasta keskmine ehk umbes 11x. Meie 2026. aastaks prognoositud hinna ja kasumi mediaan langeb aga ligikaudu 9x-ni, mis tähendab umbes 20% allahindlust. Samamoodi on meie 2025. aasta hinnanguline turu- ja raamatupidamisväärtuse suhtarvu mediaan umbes 0,9x ehk ligikaudu 30% väiksem eelneva kümne aasta keskmisest, mis on umbes 1,3x. Võttes arvesse, et meie prognoositud omakapitali tootlusmäärad 2025. aastaks on 7% ja 2026. aastaks 9%, olles 10-aastasest keskmisest (umbes 13%) tasemest tunduvalt madalamad, väidame, et praegused allahindlused on põhjendatud.
Kokkuvõttes leiame, et Balti aktsiaturg on halastamatult tõhus, premeerides fundamentaalselt tugevaid ettevõtteid ja karistades nõrku. Meie ülesanne on aidata intelligentsetel investoritel tuvastada esimesed ja vältida viimaseid. Püsige lainel meie blogis!
Esitatud teave on informatiivne, tegemist ei ole investeerimissoovituse või -nõustamisega ega kutsega osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid, kui käesolevas lahtiütluses ei ole öeldud teisiti. Esitatud teabes konkreetsete emitentide kohta antud hinnangud põhinevad Swedbank Baltics AS-i koostatud ja avaldatud kehtivatel investeerimisanalüüsidel.
