Viiruse leviku piiramiseks kehtestatud abinõud on kestnud pikemalt ning avaldanud majandusele suuremat mõju, kui kaks kuud tagasi tehtud prognoosi põhistsenaariumis hindasime. Koroonakriis näib olevat sügavam ning selle kestus pikem. Positiivne on samas viirusesse nakatunute ja surnute arvu langus USA-s ja Euroopas, k.a Põhjamaades ja Balti riikides, mistõttu on mitmed riigid alustanud piirangute leevendamist. Tõenäoliselt oleme kriisi madalaima punkti läbinud, kuid selle tagajärjed majanduses on siiski alles ees – mitmed pankrotiavaldused ja koondamised on veel tulemas, töötus on oma tippu alles saavutamas ning tarneahelate häired tööstuses jätkuvad. Koroonaviiruse uus puhang tähendaks aga veelgi süngemat väljavaadet ning probleemide kuhjumist.

Maailmamajandust ootab aeglane ja ebaühtlane taastumine

Maailmamajandus on hetkel suures kriisis. Kuigi koroonaviirus on hetkel peamine, mis majandust mõjutab, näeme, et USA ja Hiina konflikt on taas päevakorda tõusmas. Koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtestatud piiranguid on hakatud järk-järgult leevendama, kuid majanduse taastumine saab olema vaevaline, kuna pandeemia arengu suhtes püsib endiselt suur ebakindlus. Meie prognoosi järgi langeb maailmamajandus sel aastal ligikaudu 4% ning taastumine tuleb aeglasem, kui seda varasemalt ootasime.

Koroonakriis on USA majandust rängalt tabanud

USA majandus on saanud tugeva löögi. Seda on näha ka töötute arvu enneolematus kasvus. Majanduse avanedes hakkab olukord tööturul paranema, kuna paljude jaoks on töötu staatus ajutine. Meie hinnangul jääb töötuse tase riigis aga kõrgeks ning ei taastu kriisieelsele tasemele. Valitsuse toetusmeetmed on olnud ulatuslikud, moodustades ligikaudu 13% SKP-st ning meie hinnangul suurenevad veelgi. Meie prognoosi järgi langeb USA majandus sel aastal 6%.

Euroala majandus on sügavas languses

Euroala majandus on koroonakriisis kõvasti kannatada saanud, kuid toetusmeetmed Euroopa Liidu tasemel on jäänud puudulikuks. Samas saab Euroopa tööturg väiksema hoobi kui USA oma. Meie prognoosi järgi langeb euroala majandus sel aastal 7% ning järgmisel aastal ootame ligikadu 5% majanduskasvu. Taastumine tuleb ebaühtlane ning sõltub sellest, kui kiiresti õnnestub majandused avada ning kui tõhusad saavad olema toetusmeetmed. Kiirem taastumine peaks meie hinnangul tulema Saksamaal. Kuna Saksamaa on oluline kaubanduspartner Põhjamaadele ja Balti riikidele, avaldab see neile omakorda positiivset mõju.

Balti riigid suudavad praeguses kriisis paremini toime tulla

Balti riikide majanduslangus ei tule, võrreldes ülejäänud Euroopaga, sel korral sügavam. Selleks on mitmeid põhjuseid – ühelt poolt on Balti riikide majandused olnud paremas tasakaalus võrreldes eelmise finantskriisi algusega, teiselt poolt ollakse vähem sõltuvad turismisektorist, mida praegune kriis on tabanud kõige valusamalt. Lisaks on Balti riikidel õnnestunud vältida kõige negatiivsemat pandeemia stsenaariumit, kuna viirus saadi kiiresti kontrolli alla ja piirangud olid seetõttu leebemad ja lühemad. Meie hinnangul langeb majanduse maht Balti riikides 6,5–7,5% (Eestis 7%, Lätis 7,5% ja Leedus 6,5%). Rootsis, kus piirangud on teiste riikidega võrreldes olnud lõdvemad, on viiruse mõju majandusele siiski tugev. Rootsi majandus langeb meie prognoosi järgi sel aastal ligi 5% ning Soome majandus 6%.

Keskpankade toetusmeetmed on pretsedenditud

Föderaalreservi varaostuprogramm on olnud ulatuslik. Ostude peamiseks eesmärgiks on olnud finantsturgude rahustamine. Meie prognoosi järgi Föderaalreservi varaostud jätkuvad, kuid veidi aeglasemas tempos. Majanduse kehva väljavaate tõttu jääb meie hinnangul Föderaalreservi baasintress sel ja järgmisel aastal nulli lähedale. Föderaalreserv jätkab ka tulevaste rahapoliitiliste otsuste jõulisema eelkommunikatsiooniga. Euroopa Keskpank jätkab samuti majanduse jõulist toetamist, kuid on oht, et see lõpeb kiiresti, kui ilmnevad õiguslikud, institutsionaalsed või poliitilised takistused.

Eesti väljub šokist järk-järgult

Eesti on koos paljude teiste riikidega hakanud leevendama koroonaviiruse leviku vastu seatud piiranguid majandustegevusele. Järsult nõrgenenud välisnõudlus jääb aga pikemalt piirama meie ekspordivõimalusi, samuti ei ole oodata turismisektori kiiret taastumist. Meie prognoosi järgi väheneb Eesti SKP sel aastal 7%, kuid järgmisel aastal ootame 5-protsendilist majanduskasvu.
Eesti sisenes koroonaviiruse šokist põhjustatud kriisi küll aeglustuva majanduskasvuga, kuid võrdlemisi heas makromajanduslikus tasakaalus ja tugeva finantssektoriga. Riiklikud meetmed küll pehmendavad kriisi lööki majandusele, kuid ei hoia ära selle tugevat langust. Samas on majanduse toetamise hinnaks järsult suurenev riigieelarve puudujääk, mille tasakaalu viimine eesolevatel aastatel hakkab piirama valitsemissektori muid kulutusi.

Eesti eksport väheneb sel aastal ligi kümnendiku võrra

Suurima löögi on selles kriisis saanud turismisektor ning kunsti ja meelelahutuse tegevusala. Tööstuse ja teenuste ootused tootmis- ja ekspordimahtude kasvatamise kohta on langenud allapoole möödunud kriisi taset. Esimese kvartali töötleva tööstuse – meie peamise kaupu eksportiva majandusharu – tootmismaht veel tugevat langust ei näidanud, kuid trend on selgelt halvenev. Eesti suuremate kaubanduspartnerite SKP ja koos sellega nõudluse langus viitavad sel aastal meie ekspordi vähenemisele ligi kümnendiku võrra. Jaekaubandusettevõtete käibe kasv oli esimeses kvartalis veel võrdlemisi tugev, kuid kohe pärast eriolukorra kehtestamist toimunud kaardimaksete käibe tugev langus näitab seda, et aprillis vähenes eratarbimine järsult. Samas võib kaardimaksete järgi hinnata, et eratarbimise languse põhi jäi aprilli algusesse.

Sise- ja lähiturismi suurenemine peaks osaliselt kompenseerima turismisektori langust

Riikide välispiire küll järk-järgult avatakse, kuid erinevad piirangud ja ebakindlus on vähendanud inimeste võimalusi ja soovi välismaale reisida. Samal ajal peaks aga siseturism alternatiivide vähesuse tõttu suurenema. Samuti on võimalik, et kaugemate sihtriikide asemel valivad piiride avanemisel mitmed meie naaberriikide inimesed puhkamise Eestis. Eelmisel aastal tuli kõikidest väliskülastustest kolmandik Soomest, ligi 15% Venemaalt ja 11% Lätist (ehk kolm riiki kokku 59%). Sise- ja lähiturismi suurenemine peaks aga vaid osaliselt kompenseerima turismisektori languse.

Riigil on aeg oma tellimustega majanduskasvu toetada

Ettevõtete ja eraisikute halvenenud kindlustunne hoiab tagasi nende investeeringuid. Nüüd on riigil aeg oma tellimustega majanduskasvu toetada. Meie prognoosi järgi riigi panus sel aastal veel koguinvesteeringute langust ära ei hoia. Küll aga hakkab riiklike tellimuste mõju avalduma rohkem järgmisel aastal, kui loodetavasti alustatakse mitmete suuremate taristuehitustega.

Töötukassa töötasu hüvitis pidurdab töötute arvu tõusu

Majandustegevuse pidurdumine ja ettevõtete käivete langus on suurendanud järsult töötute arvu. Enne kriisi oli töötuse määr Eestis viimase 11 aasta madalaim, samas kui tööhõive oli vähemalt viimase 30 aasta suurim. Töötute arv jätkab küll kasvu, kuid seda pidurdab oluliselt Töötukassa poolt makstav töötasu hüvitis. Ilma selleta oleks töötute arv oluliselt suurem ning sellel oleks ka suurem negatiivne mõju majandustegevusele. Tööturg reageerib majandustegevuse muutustele mõningase viiteajaga. Eesti ettevõtted ja tööturg on aga võrdlemisi paindlikud ning majandusolukorra paranemisele peaksid need kiiresti reageerima. Meie prognoosi järgi tuleb selle aasta keskmiseks töötuse määraks 9,5%. Järgmisel aastal väheneb töötus 7,7 protsendini.

Palgakasv sel aastal pidurdub

Nõudluse vähenemine ning käibe langus sunnib paljusid ettevõtteid töötajatel palku kärpima või neid külmutama. Nii pidurdub keskmise palga kasv sel aastal järsult vaid 0,5 protsendini aastases võrdluses. Vähenenud nõudlus, madal nafta hind ning aktsiisimäärade langetamine viivad aga hinnakasvu vaid 0,4 protsendini. Seega jääb hinnakasvuga korrigeeritud netopalk sel aastal eelmise aasta tasemele. Tarbimise järsk langus, samal ajal kui töötute arv ei ole veel väga kõrgeks tõusnud, on jätnud inimestele kätte rohkem sääste. Nii pöördus eraisikute hoiuste portfelli kasv eriolukorra ajal tõusule. Seega on töötavatel inimestel suurenenud puhver raskema majandusolukorraga toimetulekuks. Töötuse määra suurenemine ja palgakasvu pidurdumine võib hakata sääste vähendama ning see pärsib omakorda tarbimist.

Majanduslanguse põhi peaks jääma teise kvartalisse

Kuigi selle aasta majanduslanguse põhi peaks jääma teise kvartalisse, väheneb SKP aastases võrdluses veel mitu eesolevat kvartalit. Kui eriolukorra ajal kehtestatud piirangute leevendamine annab sisenõudlusest sõltuvatele teenustele taas positiivse tõuke, siis järsult nõrgenenud välisnõudlus jääb pikemalt piirama meie ekspordivõimalusi, samas ei ole oodata ka turismisektori kiiret taastumist. Ka suur osa plaanitud ehitustöödest võib jääda ootama majandusolukorra paranemist ja sisenõudluse taastumist. Esialgse arvestuse järgi peaks Eesti SKP taastuma ehk püsivhindades ületama eelmise aasta viimase kvartali taseme 2023. aasta esimesel poolel.

Ingliskeelne prognoos täismahus