Rohemajanduse pealetung
Paar aastat tagasi alguse saanud ning Joe Bideni USA presidendiks valimisega kulmineerunud sündmused on olnud palsamiks rohemajandusse raha paigutanud investorite emotsioonidele. Kui suure süsiniku jalajäljega ning traditsiooniliste energiakandjate rikas SPDR Select Energy ETF (XLE) hind on viimase aasta jooksul eurodes mõõdetuna üle poole oma väärtusest kaotanud, siis alternatiivenergiasse investeeriv S@P Global Clean Energy ETF (ICLN) on samal ajal investorite varade väärtust koguni 85 protsendi võrra kasvatanud.
Joe Bideni üks peamisi valimislubadusi
Nii drastilised ja kiired muutused on meelitanud taastuvenergia ettevõtetesse palju uut ja kuuma raha ning varjutanud võimalikke riske. Pelgalt aktsiate graafikute jälgimisega võib jääda petlik mulje, et maailm on juba palju puhtam paik elamiseks ning rohepööre on edukalt lõpule viidud. Joe Bideni üks peamisi valimislubadusi, ehk USA Pariisi kliimakokkuleppega taasühinemine, on tema valimisvõidu ootuses viimase poole aasta jooksul lennutanud stratosfääri paljud rohemajandusele keskendunud firmade aktsiad. Peamiselt institutsionaalsete investorite ostusurve tulemusena on tekkinud olukord, kus Norra riiklik nafta- ja gaasituludest loodud investeerimisfond ei leia enam vabalt kaubeldavate börsifirmade seast atraktiivselt hinnastatud taastuvenergia aktsiaid ning on sunnitud oma pilgud pöörama börsivälistele rohemajanduse projektidele.
Märkimisväärne läbimurre
9. novembril avaldas USA ravimigigant Pfizer keset börsipäeva olulise uudise, et on koostöös Saksamaa BioNTech ettevõttega välja töötanud edukalt toimiva COVID-19 vaktsiini. Sarnaseid uudiseid on börsile teiste farmaatsiafirmade poolt tulnud ka varem. Seekord oli aga asi märksa tõsisem ning vähemalt turgude arvates on tegemist märkimisväärse läbimurdega elukorralduse normaliseerumise suunas. Kauaoodatud uudise toel tegid turismisektori, lennufirmade ning pankade aktsiate kõrval meeletu börsiralli naftatootjad ning nafta rafineerimistehaste omanikud, samal ajal kui tehnoloogiaettevõtete ja kulla kaevandamisega tegelevate ettevõtete kõrval lõpetasid kauplemispäeva märkimisväärse miinusega ka taastuvenergia ettevõtete aktsiad. „Osta kuulujutu peale, müü uudise peale“ investeerimistees toimis ka seekord ning teated Bideni võidust ning COVID-19 vaktsiini saabumisest tõestasid, et avaldamise hetkel oli nende positiivne mõju rohemajanduse ettevõtete aktsiate hindadesse juba sisse arvestatud. Palju kannatanud traditsiooniliste energiakandjate ettevõtete aktsiate jaoks oli aga tegemist värske osooniannusega, mis nende toonust tublisti parandas. Üle pika aja oli turul näha raha liikumist kasvuettevõtetest häid dividende maksvatesse väärtusettevõtetesse.
Täiendavad keskkonnariskid
Lühiajaliselt seisab maailm rohemajanduse suunas liikumisel mitmete tõsiste probleemide ees. Tuul, päike ja elektriautod on toredad asjad, aga vähem on räägitud sellest, kui kalliks taastuvenergia taristu loomine võib minna ning milliseid täiendavaid keskkonnariske see endas sisaldab. Elektriautode akude tootmiseks on vaja liitiumi ning ühe tonni liitiumi tootmiseks on vaja pea 1,9 miljonit liitrit vett. See on juba tekitanud veevarustuse probleeme mitmetes riikides. Lõpuni läbimõtlemata on ka päikesepaneelide ning vanade tuulikute labade utiliseerimise lahendused. Lisaks võib roheenergiale üleminekut hakata takistama poliitiline faktor, sest Hiina kontrollib juba täna 80 protsenti kõigist elektrisõidukite ning tuuleturbiinide komponentide jaoks vajalikest haruldaste muldmetallide ressurssidest.
Pikemaajalisem investeerimistrend on siiski kindlalt rohemajanduse ettevõtete kasuks. Ettevõtted, kes sellega kaasa ei soovi minna, pannakse vaikselt turul järjest keerulisemasse olukorda, alates finantseerimisprobleemidest ning lõpetades firma üldise kuvandiga. Alahinnata ei saa ka institutsionaalsete investorite investeerimispoliitikaid, mis enamikul juhtudel välistavad keskkonda või tervist kahjustavatesse äridesse raha paigutamise.
Orstedi edulugu
Mitmete ettevõtete positiivsed edulood rohemajandusele üleminekul võivad saada paljudele positiivseks inspiratsiooniks. Taani firma Orsted müüs aastal 2017 enda nafta- ja gaasiäri ning muutus Euroopa ühest kõige söeintensiivsemast kommunaalettevõttest maailma üheks suurimaks avamere tuuleenergia tootjaks. Sel aastal valiti Orsted maailma kõige jätkusuutlikumaks ettevõtteks ning viimase kolme aasta jooksul on ettevõtte aktsia hind kolmekordistunud. Maailma ühe innovatiivsema energiafirmana on Neste üha enam hakanud pakkuma taastuvtoorainel põhinevat diislikütust. See on mõjunud väga hästi ka firma majandustulemustele. Viimase viie aasta jooksul on ettevõtte aktsia hind enam kui viiekordistunud. Midagi sarnast üritab USA-s hetkel korda saata Valero.
Sarnaselt teiste edumeelsete ettevõtetega on ka Swedbank võtnud suuna rohemajanduse suunas. Oleme toonud turule Kodu energiatõhususe laenu, mille eesmärk on toetada kodude energiatõhususe parandamist eramute renoveerimise kaudu. Juulis tõime turule soodsad laenud päikeseenergia kasutuselevõtuks, et aidata veelgi enam kaasa taastuvenergia lahenduste kasutusele võtmisele. Pensionifondide investeerimisprotsessis on märksõnaks ettevõtete jätkusuutlikkus. Hetkel teeme tööd rohemajandusele keskenduvate ning jaeinvestoritele soodsate uute investeerimislahenduste turule toomiseks.
Käesolevat teavet ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Mineviku tootlus ei ole viide sarnasele tootlusele tulevikus. Swedbanki pensionifondide fondivalitseja on Swedbank Investeerimisfondid AS. Tutvu fondide prospektide ja põhiteabega aadressil www.swedbank.ee/fondid ja vajadusel pea nõu.
