Finantsturgude võimalused ja ohud aastal 2024

Ajalehtede pealkirju sirvides ei paista peagi lõppeva aasta kohta midagi roosilist – sõjad, inflatsioon, pankrotid, võlaprobleemid ja kerkivad intressid. Ent mida näitavad numbrid finantsturgudel ja millega tasub investoril arvestada alanud 2024. aastal?

Numbrite maagilisse maailma sukeldudes avaneb möödunud aastast siiski märksa positiivsem pilt. USA laiapõhjaline aktsiaindeks S&P 500 on jooksva aasta esimese kümne kuuga eurodes mõõdetuna pisut enam kui 12% plusspoolel ning tehnoloogiaindeks Nasdaq on investorite vara sama perioodi jooksul veerandi võrra kasvatanud. Viimase viie aasta jooksul on USA indeksite kasv olnud vastavalt 80,1% ja 96,8%.

Euroopa aktsiaturgude lipulaevad on sel aastal olnud Ungari 33,3%, Poola 30,8% ja Itaalia 21,8% kasvuga (viimase viie aasta tootlused vastavalt 28%, 26,1% ja 63%). Kehvasti on läinud Skandinaavia riikidel eesotsas Soomega, kelle miinus on 11% lähedal. Eestil on läinud pisut paremini oma 1,1%-se kasvuga, kuid põhjamaade majanduste nõrkus on ka eestlaste elustandardi languse peamine põhjus. Hoolimata Soome ja Eesti nõrkusest 2023. aastal, on nende turgude viimase viie aasta tootlused olnud vastavalt 20,1% ja 51,2%.

Edu saavutamiseks tuleb uisutada järgmise söödu suunas

Finantsturud on tsüklilised ning varasemad mustrid kipuvad korduma. Investorid tunnevad ennast turvalisemalt karjas liikudes ning turu vastu julgevad minna vähesed. Andes S&P 500 indeksi kõigile firmadele võrdsed kaalud, saab 12%-st plussist väike miinus. Eemaldades indeksist suured tehnoloogiafirmad, oleme sel aastal juba päris korralikult miinuses. Ometi tuleb finantsturgudel edu saavutamiseks uisutada sinna, kuhu litter järgmise sööduga liigub, mitte sinna, kus ta parasjagu on.

Viimase paari aasta odav raha hind tõi kaasa tehnoloogiafirmade buumi. Investorid eelistasid kasvuettevõtteid väärtusettevõtetele ning potentsiaalne käibe kasv oli olulisem kui ettevõtte vaba rahavoog. Ootamatult kiiresti kallinenud raha hind pani aga mitu seni töötanud ärimudelit surve alla. Ettevõtte reaalne raha teenimise võime on taas kõige olulisem parameeter, mille alusel investeeringuid valida.

Raha hind on võtmeküsimus

Piiludes 2024. aastasse, on laual ootamatult palju riske, mis võivad investoril investeerimise tuju ära rikkuda. Ukraina sõjale on lisandunud Israeli ja Palestiina konflikt, mis võib halvimal juhul ülemaailmseks ususõjaks kasvada. USA-s toimuvad aasta pärast taas presidendivalimised. Trumpi võimalik naasmine segaks geopoliitilise kaardipaki taas korralikult segi ning annaks Hiinale üleüldise segaduse taustal võimaluse oma mõjuvõimu maailmas suurendada.

Finantsturgude tervise üheks peamiseks võtmeküsimuseks on kujunemas raha hind. Kõrged intressid on kiiresti vähendanud inimeste säästumäära ning suurendanud isiklikus eelarves märkimisväärselt laenude tasumiseks kuluvat summat. Samal ajal on paljude riikide eelarvedefitsiit kasvanud tasemele, mis nõuab maksude tõstmist. See annab aga omakorda järgmise löögi ettevõtete ning eraisikute toimetulekule.

Palju räägitakse majanduslanguse ohust ja püütakse seda erinevate indikaatoritega prognoosida. Bear steepening on üsna haruldane nähtus finantsturgudel, mis vähendab majanduses pehme maandumise narratiivi. Võlakirjakõver on endiselt inversioonis ehk lühiajaliste võlakirjade tootlus on kõrgem kui pikaajaliste võlakirjade oma. Lihtsustatult öeldes on kaks viisi, kuidas võlakirja kõver normaliseerub – lühiajaliste võlakirjade tootlus kukub ära kiiremini kui pikaajaliste võlakirjade tootlus (bull steepening) või pikaajaliste võlakirjade tootlus tõuseb kiiremini kui lühiajaliste võlakirjade tootlus (bear steepening). Ajalooliselt on normaliseerumine toonud majanduslanguse ja seeläbi raha hinna odavnemise.  Bear steepening nähtusi on ajalooliselt esinenud aastatel 1966, 1969, 1981, 2007 ja nüüd. Sellises magnituudis bear steepening nagu meil praegu on, võib võrrelda vaid aastaga 1969. Tol aastal pärast võlakirja kõvera normaliseerumist kukkus majandus langusesse kaks kuud hiljem, mis viis SP500 väärtuse 28% allapoole.

Rohkelt ideid, mida investoritel kaaluda

Kui finantsturud oleksid kogu aeg rahulikud, poleks võimalik osta häid varasid soodsa hinnaga. Määramatus ja suur kõikumine annavad nutikale investorile 2024. aastal võimaluse erinevaid ideid kaaluda. Valuutadest alustades võib suunata pilgu Rootsi krooni suunas, mis kaupleb ajalooliste põhjade lähedal. Hiina ja Saksamaa makromajanduse nõrkus ning rootslaste kinnisvaramured on muutnud kuningriigi valuuta arenenud riikide seas üheks vihatuimaks. Trendi pöördumine sõltub eeskätt Rootsi majanduse väljavaadetest, kuid kohalik Riksbank on Rootsi krooni tugiostudega juba toetama asunud.

Professionaalsed turuosalised jälgivad tähelepanelikult keskpankade rahapoliitilisi otsuseid, püüdmaks leida soodsaimat aega pikaajaliste võlakirjade ostmiseks. Alates aastast 1928 on USA 10-aastased võlakirjad lõpetanud vaid kahel korral kaks järjestikust aastat miinusmärgiga. Tänavune aasta kujuneb aga tõenäoliselt koguni kolmandaks järjestikuseks, kus USA 10-aastane võlakiri toodab investoritele kahjumit. Keskpankade intressitõusude lõpp paneb järgmisel aastal ilmselt antud negatiivsele trendile punkti.

Karm rahapoliitika on korralikult räsinud kinnisvarafirmade turuväärtust nii Euroopas kui ka USA-s. Euroopas kauplevad juhtivad kinnisvarafirmad keskmiselt 2009. aasta finantskriisi tasemetel. USA-s on kinnisvarafirmade konkurentideks kujunenud lühiajalised valitsuse võlakirjad, mis pakuvad võrreldavat rahavoogu väiksema riskiga. Võlakirjade atraktiivne intressimäär on olulisel määral survestanud ka kõrge võlakoormusega maadlevate telekomifirmade aktsiaid.

Targa investori instrument igaks ajaks

Bideni presidendiks saades kiire hinnatõusu läbi teinud roheenergeetika aktsiad on sattunud täiusliku tormi meelevalda – samal ajal tuleb võidelda nii kukkunud nõudluse, raha kalli hinna kui ka riigi vähenenud toetustega. Pikaajalisele ja riskialtile investorile leidub selles sektoris juba praegu huvitavaid võimalusi.

Kuigi finantsturud on lühiajaliselt väga heitlikud, on targale investorile igal ajal siiski üks instrument, mille suunas vaadata. Pean silmas pensioni kolmanda samba pakutavat maksusoodustust, mille kasutamata jätmine ei ole majanduslikult mõistlik. Regulaarsed kuumaksed kolmandasse sambasse aitavad olulisel määral vähendada ka tehingute ajastamise riski.

Käesolevat teavet ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu  väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus.