Maksumaksja valikud investeerimisel
Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni üks koostajatest, tuntud poliitik ning teadlane Benjamin Franklin kirjutas juba üle kahesaja aasta tagasi, et maailmas on ainult kaks kindlat asja – surm ja maksud. Ometi on just maksud teema, millele inimesed investeerimismaailma sukeldudes, kas teadmatusest või siis hooletusest sageli liiga vähe tähelepanu pööravad. Maksusüsteemid on riigiti erinevad ja nad on pidevas muutumises. Maksuseaduste mittetundmine ei vabasta kedagi vastutusest ning edukaks investoriks on keeruline saada ilma tulumaksuseaduse nüansse tundmata.
Kui alustad investeerimist füüsilise isikuna
Valdav osa inimestest alustab Eestis investeerimist füüsilise isikuna, kellel on investeerimistulude deklareerimiseks võimalik valik teha tavasüsteemi ning investeerimiskonto süsteemi vahel. Kõik kalendriaasta jooksul sooritatud väärtpaberite müügitehingud tuleb tavasüsteemi puhul järgmisel aastal Maksu- ja Tolliametile deklareerida. Kahjumlikud väärtpaberitehingud saab kasumlike tehingutega tasaarvestada. Kui kahjumit toonud tehinguid on kasumlikest enam, siis jooksval aastal väärtpaberitehingutelt tulumaksu tasuda ei tule. Kahjumlikud väärtpaberitehingud saab tuludeklaratsioonis järgmisesse aastasse ka edasi kanda. Tavasüsteemi peamiseks miinuseks on asjaolu, et kasumi teenimisel tuleb maksta igal aastal tulumaksu.
Investeerimiskonto aktiivsele investorile
Alates 1. jaanuarist 2011 saavad füüsilised isikud Eestis kasutada investeerimiskontot. Tegemist on tavalise arvelduskontoga, mille kasutamisest tuleb tuludeklaratsiooni kaudu teavitada Maksu- ja Tolliametit. Investeerimiskonto on aktiivsele investorile mõeldud lahendus, mis võimaldab tulumaksukohustust ajas edasi lükata ja teenitud raha uuesti investeerida ilma vahepeal tulumaksu tasumata. Oluline on aga silmas pidada, et maksukohustuse edasilükkamine on lubatud üksnes eeldusel, et investeerimiskontolt tehakse tehinguid finantsvaraga, mille täpsem kirjeldus on esitatud tulumaksuseaduses. Inimesel võib olla ka mitu investeerimiskontot. Investeerimiskonto sisse- ja väljamaksed tuleb igal aastal deklareerida tuludeklaratsioonis. Maksustatav tulu tekib siis, kui kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki. Investeerimiskonto sissemakseks loetakse sellele tehtud rahakanded ning finantsvaralt saadud maksustatud tulu (näiteks dividendid). Investeerimiskonto väljamaksed on investeerimiskontolt tehtud kanded, millega ei soetata finantsvara ning väärtpaberikonto kuuhooldustasud.
Eraldi arvelduskonto investeerimiseks
Mõistlik on investeerimiskontona võtta kasutusele uus arvelduskonto ning anda sellele internetipangas eraldi nimetus, mis võimaldab investeerimiseks mõeldud kontot igapäevaste arvelduste tegemiseks kasutatavatest kontodest eristada. Investeerimiskontona kasutatavale kontole ei ole soovitav sõlmida otse- või püsikorralduslepinguid, avada pangakaarte, teostada kontolt igapäevaseid ülekandeid (maksed teenuste ja kommunaalkulude eest jms), sularahatehinguid ega valida seda krediidilepingute (laenud, krediitkaardid, liising jne) puhul teenindavaks kontoks, sest investeerimiskonto väljamaksena tuleb deklareerida kõik kanded, mis ei ole seotud finantsvara soetamisega ning seetõttu võib juhtuda, et tulumaksu tuleb maksta investeerimisega mitteseotud väljamakse tõttu.
Investeerimine äriühingu kaudu
Äriühingu kaudu investeerimise eeliseks võrreldes investeerimiskontoga on asjaolu, et investeeringute tegemine pole piiratud seaduses täpselt määratletud finantsvaraga. Nii saab äriühingu kaudu investeerides maksude maksmist ajas edasi lükata ka näiteks juhul, kui on soov investeerida kinnisvarasse, väärismetallidesse, kunsti, ühisrahastusse jne. Positiivse poole pealt saab äriühingu kaudu investeerides investeerimisega kaasnevaid kulusid raamatupidamises kuludesse kanda, mis eraisikuna piiratud on. Äriühingu miinuseks on väiksem konfidentsiaalsus ning portfelliaktsiate puhul (osalus alla 10%) tekkiv dividendide topeltmaksustamine. Kuna äriühingute kaudu investeerimisel on vajalik LEI kood (Legal Entity Identifier), mis on juriidilise isiku identifitseerimiseks ülemaailmselt kasutatav kood ja mille uuendamise eest tuleb igal aastal maksta, siis võib see koos kallimate väärtpaberikonto hooldustasudega väikeinvestori jaoks liiga kulukaks muutuda.
III samba lahendused
Nutikal maksumaksjal on võimalik edukalt ära kasutada ka riigi poolt pakutavat täiendava kogumispensioni ehk III samba lahendusi, mille iga-aastastelt sissemaksetelt tagastab riik järgmisel kalendriaastal investori arvelduskontole viiendiku eelmisel aastal tema poolt sambasse tasutud summast. Siinkohal tuleb aga kindlasti meeles pidada, et tulumaksutagastus rakendub III samba puhul summale, mis moodustab kuni 15% inimese kalendriaasta brutotulust ning maksimaalselt 6000 eurot aastas. Kui oled sambasse kogunud vähemalt 5 aastat, siis 55. eluaastast rakendub raha väljavõtmisel tulumaksu soodusmäär 10% tavapärase 20% asemel.
