Rahatarkuse küpsuseksam
Jaanuaris jõustunud pensionireform annab investoritele valikuvabadusi juurde, kuid muudab pensioni selgelt ka iga inimese enda vastutuseks. Viimase paari aasta jooksul on investeerimine Eestis muutunud varasemaga võrreldes oluliselt populaarsemaks, kuid arenenud riikide tasemeni jõudmiseks on väga pikk maa veel minna. 96 inimese jaoks 100-st on pensioni teine sammas endiselt tema ainukene likviidne finantsvara.
Investeerimise populaarsust on aidanud kasvatada kohalike investeerimiskogukondade teke, tehingutasude langus või osade pankade puhul Balti aktsiate omandamisel ja hoidmisel üldse igasuguste kulude puudumine ning harivad seminarid ja artiklid. Möödunud aasta lõpus toimunud pensioni kolmanda samba buum viitab paljude inimeste soovile rahaasjad ise otsustavalt enda kontrolli alla haarata, kasutades selleks nutikalt ära ka riigi poolt pakutavaid maksusoodustusi.
Valikuvõimalusi on laias laastus kolm
Teise samba puhul korraldatakse sellel aastal suur üleriigiline rahatarkuse küpsuseksam, kus valikuvõimalusi on laias laastus kolm – võtta raha välja ja lahkuda süsteemist, jätkata nii nagu praegu või suunata kogutud vahendid ning uued maksed pensioni investeerimiskontole ja hakata ise fondijuhiks. Tegemist pole aga tavapärase eksamiga, kus tulemused õpetajate poolt kiiresti mõne päevaga abiturentidele teatavaks tehakse. Hinde iga inimese poolt täna langetatud teise samba valikule annab personaalselt talle tema finantsvarade seis pensionile suundumisel.
Teisest sambast lahkudes peab inimesel olema plaan B, kuidas vanaduspõlves paremini hakkama saada. Ainult riigi poolt pakutavale pensionile lootma jääda on meie riigi vananevas ühiskonnas liiga optimistlik otsus. Teisest sambast lahkudes tuleb juba kogutud rahast riigile loovutada viiendik, mis paljude inimeste jaoks on märkimisväärne summa. Kuna pensionireform parandas oluliselt nii teisest kui kolmandast sambast raha väljavõtmise võimalusi, tasub pensionikeskuse lehel kõik vastavad nüansid ning nipid enne olulise otsuse langetamist endale selgeks teha. Eriti hoolikad peavad olema tänased pensionieelikud, kellel pensioniea saabumiseni on jäänud kuni viis aastat.
Valdava osa inimeste jaoks annab suure tõenäosusega teises pensionisambas parima lõpptulemuse madalate kuludega indeksifondi valimine. Kuus protsenti inimese kuisest brutopalgast investeeritakse ilma tehingukuludeta automaatselt, kus regulaarsed maksed vähendavad turgude kõikumisega kaasnevat tehingute ajastamise riski. Siin pole vaja mingeid finantsalaseid eriteadmisi ning piisab üksnes distsipliinist kinnipidamisest. Sobiva fondi korral pole vaja oma aega kulutada turgude üle kavaldamisele ning palju mõistlikum on samal ajal keskenduda enda muude tulude kasvatamisele.
Kogenumatele investoritele
Kogenumatele investoritele annab pensionireform juurde võimaluse ise enda pensioniraha juhtima asuda. Selleks loovad pangad spetsiaalsed pensioni investeerimiskontod, kuhu investoril on võimalus nii juba kogunenud pensionireserv kui ka uued teise samba maksed suunata. Kuna paljude investorite teise samba kontol olevad summad on veel võrdlemisi väikesed, on siin peamiseks probleemiks kuluefektiivselt piisava hajutatusega portfelli koostamine. Pikemas perspektiivis on aga kindlasti tegemist suurepärase tööriistaga isikliku pensionivara ülesse ehitamisel. Edu saavutamiseks on siin aga vajalikud erialased teadmised ning suur huvi finantsturgudel toimuva vastu.
Suurimad vead tehakse investeerimisel liigsel kiirustamisel. Täna on just õige aeg võtta pisut aeg maha ning teha endale kõik pensionisüsteemi võimalused korralikult selgeks. Otsuse langetamisega ei ole kusagile kiiret. Korralikult läbimõtlemata otsus võib teid soovimatult kümneks aastaks soodsast varade kogumise süsteemist välja heita ning aega enam tagasi pöörata kahjuks ei saa. Rahatarkuse küpsuseksam just algas. Head põrumist!
