Milline on Eesti majanduse seis Läti ja Leeduga võrreldes?

Kui võrrelda Eesti jooksva aasta sisemajanduse kogutoodangu (SKT) muutust teiste Balti riikidega, pole üht kindlat põhjust, miks meil halvemini on läinud. Põhjused peituvad nii majanduse tegelikus olukorras, pandeemiast taastumise ajastuses kui ka SKT arvestuses.

Leedu majanduslangus on viimastel kvartalitel Balti riikide suurim

Selle aasta esimeses kvartalis võis Eesti SKT küll aastases võrdluses ja püsivhindades olla suurima langusega, samas kui Lätis majandus veel kasvas, kuid Leeduga ei ole see vahe oluline – meie langus oli 3,2%, Leedus 2,5%. Eesti ja Leedu SKT juures tuleb see vahe paljuski meie tootemaksude väiksemast laenumisest. Kogulisandväärtuse langus oli Eestis ja Leedus üsna sarnane – vastavalt 2,7% ja 2,5%. Samas, kui võrrelda SKT muutust kvartali võrdluses, mis annab majanduse kiirema muutuse korral parema pildi, on Leedu numbrid Eestist isegi kehvemad.

Kui Eestis vähenes SKT esimeses kvartalis 0,6%, siis Leedus 2,1% ja Lätis oli jätkuvalt väike kasv. Võrreldes Eestiga on Leedu kohta pilt halvem ka viimase kahe kvartali (IV kvartal 2022 ja I kvartal 2023) keskmisena. Leedus langes majandus sel ajal rohkem kui Eestis, meie majandus kukkus eelmisel aastal aga lihtsalt varem langusesse. Langus süvenes aasta lõpus ja viis Eesti SKT taseme madalamale, sealt edasi andiski SKT vähenemine aastases võrdluses esimeses kvartalis Leedust suurema miinuse. Samas ei ole see vahe suur.

Balti riigid on koroonakriisist praeguseks üsna sarnaselt taastunud

Teatavasti oli Eesti majandus eelmisel aastal Euroopas ainukesena püsivhindades languses. Eesti taastus Balti riikidest 2021. aastal koroonakriisist kõige kiiremini. Eestile lähedal oli Leedu, kuid Läti majanduse taastumine oli väga visa. Vaadates koroonakriisist taastumise koguperioodi ehk alates 2020. aasta kolmandast kvartalist selle aasta esimese kvartalini, on Balti riikide võrdluses pilt üsna sarnane: aastases võrdluses on sel perioodil SKT suurenenud Eestis ja Lätis keskmiselt 2,3% ja Leedus 2,8%; kvartali võrdluses aga Eestis ja Leedus keskmiselt 0,9%, Lätis 1,2%.

Eesti ja Läti jooksevhindades ei erine majanduskasvud oluliselt

Kuidas on olnud Lätil võimalik viimasel ajal oma majandust kasvamas hoida, samas kui Eestis ja Leedus see langeb?  Üks põhjus on Läti majanduse hilisem taastumine pandeemiast. Kui aga võrrelda SKT kasvu jooksevhindades ehk SKT arvestuses, kust hinnakasv pole välja võetud, on Eesti ja Läti majanduskasvu vahe väga väike. Miks Läti majandus Eesti omast püsivhindades tugevam on, tuleb ilmselt paljude jaoks hoopis keerulisemast teemast,  SKT deflateerimisest ehk sellest, et lätlased on SKT püsivhindadesse viimisel arvestanud hoopis väiksema hinnakasvuga kui Eestis ja Leedus.

Tarbijahinnad on kasvanud kõigis Balti riikides viimasel ajal üsna sarnaselt. Kuna majanduspilti mõjutavad lisaks tarbijahindadele paljud teised hinnad, on Lätis kasutatud SKT püsivhinna arvestuses oluliselt aeglasemat hinnakasvu, mis on teinud ka Läti majanduspildi paremaks.

Eesti ITK sektor langus sel aastal suure mõjuga

Olenemata eelnevatest selgitustest nõrgenes Eesti majanduse üldine kindlustunne Läti ja Leeduga võrreldes eelmisel aastal kõige enam. Sel aastal on see langus küll stabiliseerunud, kuid kindlat paranemist veel ei näita. Jooksva aastaga on Eesti majandust kõige enam langusesse viinud tööstussektori, info- ja side ning kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuste vähenemine. Vaadates aga selle aasta esimest kvartalit ja tegevusalasid, mõjutas Eesti majanduspilti võrdluses Leeduga halvemuse suunas info ja side tegevusalal loodud lisandväärtuse kiire vähenemine. Samas, kui näiteks töötleva tööstuse langus ja negatiivne mõju SKT-le oli Eestis oluliselt väiksem kui Leedus.

Eestis ja Leedus vähenes eratarbimine sama palju

Eratarbimise langus oli esimeses kvartalis Eestis ja Leedus sarnane, kuid Lätis see veel veidi kasvas. Samas oli investeeringute langus ja selle negatiivne mõju Eestis suurim. Eestis vähenes kaupade ja teenuste eksport küll Balti riikide võrdluses kõige enam, kuid SKT muutust mõjutab puhaseksport ehk ekspordi ja impordi vahe ja siin oli jällegi Läti olukord kehvem. Ekspordi langus oli Lätis küll tagasihoidlik, kuid impordikasv tugev, mis pidurdas majanduskasvu. Seevastu vähenesid Eestis eksport ja import ligikaudu sama palju.

Jooksval aastal on Balti riikidest ainult Eestis eksport vähenenud, kuid puhasekspordi negatiivne mõju on olnud Lätiga sarnane. Küll aga on suurem erinevus tulnud investeeringute vähenemisest eelmise aasta esimesel poolel, mis tekkis vastusena pärast Volkswageni suurinvesteeringute lõppemist Eestisse.

Eesti ja Leedu SKT sel aastal väheneb, kuid Lätis majandus kasvab

Sel aastal peaks Eestis ja Leedus jääma SKT Swedbanki prognoosi järgi kergesse langusesse – majandused vähenevad vastavalt 0,8% ja 0,3%, kuid Läti majandus kasvab 0,6%. Järgmisel aastal ootame aga kõikides Balti riikides 2% lähedast majanduskasvu.