Tallinna elanikud eelistavad üha enam uusarendusi
Tallinna eluaseme taskukohasus eelmisel aastal veidi paranes, kuna kiire palgakasv ületas pealinna korterite hinnakasvu ja laenuintressimäärade tõusu
Tallinna korterite keskmise ruutmeetri hinna kasv aeglustus mullu 5 protsendini, pealinna elanike netopalga kasv aga kiirenes 10 protsendini. Eelmisel aastal pidi pealinna elanik Tallinna korteri ühe ruutmeetri eest välja käima 1,5-kordse netopalga, mis on eelneva nelja aastaga võrreldes veidi langenud. Viimase kinnisvarabuumi ajal (aastatel 2006-2007) ulatus vastav näitaja 2,5-ni.
Uute korterite osakaal tehingutes on järjest suurenemas
Vaatamata sellele, et eelmise aasta teisel poolaastal oli tehinguaktiivsus Tallinna korteriturul 7% madalam, langes Tallinna korteritehingute arv aasta lõikes vaid 0,5%. Uute korterite osakaal tehingutes on viimasel viiel aastal üle kahe korra tõusnud, mis aitab kaasa korterite keskmise ruutmeetri hinna kasvule. Eelmisel aastal moodustasid tehingud uute korteritega kõikidest korteritehingutest 29%. Uute korterite ruutmeetri hind on järelturu korterite ruutmeetri hinnast aga keskmiselt 30% kallim. Eluasemelaenude jäägi kasv oli eelmisel aastal veidi kõrgem ning püsis terve aasta jooksul 7% juures. Hoiused kasvavad laenuportfellist aga endiselt kiiremini – kogu eelmise aasta jooksul on kodumajapidamiste hoiusekasv püsinud kümne protsendi lähedal.
Tarbijate kindlustunne osta või ehitada eluase pöördus eelmise aasta neljandas kvartalis järsult langusesse, kuid see jäi ajutiseks ning selle aasta esimeses kvartalis kindlustunne veidi tõusis. Majapidamiste ettevaatlikkuse üheks põhjuseks võis olla meedias sagenenud teemakäsitlused võimaliku majanduskriisi ja intressimäärade tõusu kohta. Swedbanki majandusprognoosi põhistsenaarium ei näe ette majanduskriisi ning ka intressimäärade tõus peaks meie hinnangul tulema lähiajal aeglane.
Ehitustempo eelmisel aastal aeglustus
Eelmisel aastal väljastati pealinnas 30% vähem ehituslube kui aasta varem, mille põhjuseks oli 2017. aastal väga kiiresti kasvanud ehituslubade arv (68%). Uusi eluruume valmis mullu 18% rohkem kui aasta varem. Kuigi müügis olevate uute korterite arv on kasvanud kiiremini kui nende müük, on meie hinnangul pakkumine heas tasakaalus nõudlusega.
Sel aastal ootame aeglasemat netopalga kasvu ning korterite hinnakasv peaks meie hinnangul jääma eelmise aastaga umbes samale tasemele või veidi aeglustuma. Seega peaks sel aastal eluaseme taskukohasus püsima umbes samal tasemel nagu eelmisel aastal.
Balti riikide pealinnadest oli eluaseme hinnakasv eelmisel aastal kõige kiirem Tallinnas
Swedbanki indeksi järgi paranes korterite taskukohasus eelmisel aastal kõigis kolmes pealinnas. Kiire netopalga kasv (9-10%) ületas korterite hinnakasvu ja eluasemelaenude intressimäärade tõusu. Eelmisel aastal oli korterite hinnakasv kõige kiirem Tallinnas, millele järgnes Riia (2,9%) ja Vilnius (2,5%). Pealinnade võrdluses oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Lätis, kus suure osakaalu tehingutes moodustavad Nõukogude-aegsed korterelamud, samas kui uute korterite osakaal tehingutes on tagasihoidlik.
*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.
Swedbanki 2018. aasta neljanda kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeks
