Kuidas nutikas pangaäpp teeb raha kogumise kordades lihtsamaks?

Oletame, et oled seadnud eesmärgi koguda kokku ühe laheda suvereisi raha. Paned hoolsalt kõrvale taskurahast ja palgast ning kaalud iga ostu eriti hoolikalt. Lisaks vaatad ringi, et leida tööampse või müüa ebavajalikke asju. Kas midagi annaks veel ära teha? Võib-olla midagi lihtsat?

Iga rahalise eesmärgi saavutamise jaoks on üks olulisemaid soovitusi kõigepealt lähemalt uurida, kuhu raha kulub. Ehkki seda võib teha Excelis või paberi-pliiatsiga, siis kõige kiirema, mugavama ja parema ülevaate saab kohe Swedbanki Minu eelarvega, kui selle oma pangaäpis sisse lülitad. Nii näed oma rahalist seisu ja selle muutumist reaalajas. Ja nagu iga rahatark teab, algavad muutused enda käitumise märkamisest ja sellest järelduste tegemisest.

Kindlasti oled kuulnud euribori tõusust ja väga kiirest inflatsioonist, mille tõttu mõnikord räägib üks või teine inimene kurjakuulutava häälega ka raha põlemisest. Tunduvalt vähem emotsionaalne tegelikkus on, et majandus on tsükliline – see tähendab, et tõusude järel on langused loomulikud. Küll aga võib-olla mõistlik uutes tingimustes pisut oma kogumisstrateegiat muuta. Näiteks kui veel mõne aasta eest paistnuks täiesti loogiline hoida kogutavat summat tavalisel arveldusarvel või koguni sularahas kodus, siis nüüd ei tundu see enam mõistlik. Miks? Tavaliselt arveldusarvel ei teeni raha midagi juurde. Küll aga saab oma raha intressi teenima panna näiteks Rahakogujas.

Rahakoguja on nutikas kahel viisil. Esiteks, kui muretsed oma kogumistempo pärast, võid sellele lisaks kaasa aidata, kui paned Rahakoguja tööle nii, et see suunab igalt sinu tehtud kaardimakselt väikese summa sinu n-ö kogumispotti. Nii koguneb raha kiiremini ja peaaegu märkamatult. Kuid ehk veelgi olulisem on see, et Rahakoguja toimib küll nagu tavaline arvelduskonto – sa saad oma raha sinna igal ajal sisse panna ja sealt välja võtta –, kuid erinevalt tavalisest arvelduskontost kogub Rahakogujas sinu raha 1,5% intressi. See tähendab, et näiteks 1000 eurole tiksub mitte midagi tegemata aja jooksul juurde 15 eurot.

Kui su eesmärk ei ole reisile minna mitte sel suvel, vaid koguni järgmisel aastal või ehk veel hiljem, aga tahad kohe kindlasti, et sul ei tekiks kiusatust raha enne kasutusele võtta, siis kaalu hoopis hoiuse avamist. Tähtajalise hoiuse avamine tähendab, et paned kindla summa pikemaks ajaks – näiteks kuueks kuuks või aastaks – eraldi kontole, millele sa enne tähtaja lõppu ligi ei pääse. See raha on sinu jaoks selleks ajaks n-ö lukus, kuid samal ajal teenib intressi. Näiteks aastane hoius intressiga 3% aastas tähendab, et 1000 eurole tekib aastaga juurde 30 eurot. Tähtajaline hoius on turvaline viis raha hoida, sest summa ei saa mitte mingil juhul väheneda.

Su kogumiseesmärk võib olla aga midagi veel suuremat ja pikaajalisemat. Näiteks soovid kunagi osta oma kodu või lihtsalt olla mugava rahatagavaraga, et sa ei peaks pidevalt sissetuleku pärast muretsema. Sel juhul pole sul tõenäoliselt väga selget kuupäeva, millal peaksid kogumisega n-ö valmis olema või millal tahaksid raha kasutada. See ajaline horisont on lihtsalt pikem. Siis tasuks sul tõsisemalt mõelda ka investeerimisele.

Investeerimine ei pea tingimata olema keeruline ja aeganõudev – hoopis vastupidi. Parimad tulemused tulevad siis, kui investeerida enda jaoks mõistliku riskiga fondidesse, kuid teha seda järjepidevalt üsna pika aja jooksul. Ehkki pensionile mõtlemine ei pruugi sinu jaoks praegu veel olla kõige loogilisem, on ometi üks nutikamaid viise Eestis investeerida ikkagi panustada oma isiklikku III sambasse. Kuna riik maksab III samba kogujatele nende panustatud raha eest tulumaksu tagasi, siis on III sammas praegu sisuliselt kõige parema ja kindlama tootlikkusega investeerimislahendus. III sambasse kogutud raha on täiesti sinu oma ning saad selle vajaduse korral enne pensioniiga alati välja võtta. Sel juhul tuleb väljavõetavalt rahalt siiski tulumaksu tasuda. Uuri III samba kohta lähemalt siit.

Siinkohal võiks natuke lähemalt rääkida ka pensionisüsteemist üldiselt. I pensionisammas on kõigile Eesti elanikele riigi tagatud pensioniosa, mille eest maksavad praegused tööealised inimesed. II sammas, millest on ehk sagedamini kuulda, on see osa, millesse teenid lisa siis, kui töölepinguga töötad. Igast palgast läheb sinna automaatselt 2%, lisaks paneb riik iga kord juurde veel 4%. II sammas on praegu vabatahtlik, kuid üldiselt soovitatakse seda kindlasti kasutada, sest see 4% lisaraha kasvatab vara palju kiiremini. II sammas on iga inimese isiklik ja täiendab oluliselt I sammast.  III sammas on aga kõige n-ö vabam ja personaalsem, millesse panustamise tempo saab ise valida ja mida riik tulumaksutagastusega samuti toetab.

Tervikliku ülevaate pensionisüsteemist saab Pensionikeskusest. Muide, mida varem süsteem enda jaoks selgeks teha ja raha koguma hakata, seda muretum on tõenäoliselt ka pensionipõlv.

Investeerida võib alati ka muudesse fondidesse. Kui sa pole veel 18 aastat täis või saad 18 õige pea, siis uuri kindlasti, kuidas saada sünnipäeva puhul kingiks esimesed fondiosakud, mille pealt oma portfelli kasvatama hakata. Vaata ka lähemalt, kuidas väikeste summadega investeerimisega alustada – iga esimene samm ei pea olema suur hüpe.

Veel nippe ja nõuandeid raha kogumiseks ja säästmiseks leiad Facebooki grupist Kogumispäevik, kus on juba üle 46 000 liikme. Aprillikuus ongi grupi fookuses lisaraha teenimine ja ettevõtlikkus.