Kristjan Tamla: Pensionifonidide tootlusest ja finantsturgudel toimunust
Meedias on palju räägitud eelmise aasta pensionifondide tulemustest. Pea kõikide Eesti pensionifondide tootlus oli negatiivne. Vaatamata üldisele langusele näitasid Swedbanki pensionifondide portfellis positiivset tootlust investeeringud Baltikumi ja Eestisse. Mis on aga languse põhjustanud ning mida võiks oodata aastalt 2019?
Finantsturgudele oli eelmine aasta esimene peale 10 aasta tagust majanduskriisi, kus kõik peamised aktsiaturud ning ka ettevõtete võlakirjaturud olid languses. Nii näiteks lõpetas arenenud riikide aktsiaturge kattev MSCI World indeks aasta üle 4% kukkumisega ning arenevate riikide aktsiaturgude vastav indeks 10% kukkumisega. Meie lähiümbruses lõpetasid arenenud Euroopa aktsiad aasta 11% võrra madalamal ning Ida-Euroopa ja Baltikumi aktsiad vastavalt 9% ja 7% võrra madalamal tasemel. Ei maksa unustada, et selline kukkumine järgnes väga positiivsele 2017. aastale. Nii on viimase kahe aasta perspektiivis enamik mainitud aktsiaindeksid ning ka Swedbanki pensionifondid jätkuvalt plussis.
Swedbanki pensionifondide portfellis näitasid eelmisel aastal parimat tootlust investeeringud Baltikumi ärikinnisvarasse ning börsil mittekaubeldavate ettevõtete aktsiatesse. Näiteks olid Swedbanki pensionifondid läbi Baltcapi investoriks aasta esimesel poolel välisomanikele edukalt müüdud ettevõtetes Magnetic MRO ning Trev 2. Ka suuremad uued investeeringud tegid Swedbanki fondid eelmisel aastal kohalikule turule – osalesime Tallinna Sadama aktsiate IPOs, olime üheks tuumikinvestoriks Eften IV kinnisvarafondile ning märkisime kohalike pankade (Luminor ja Inbank) võlakirju.
Erinevalt eelmise aasta lõpust, on 2019.aasta alanud finantsturgudel väga positiivsetes meeleoludes. Peamised aktsiaturud, kuhu Swedbanki pensionifondid investeerivad, tõusid aasta esimese kolme nädalaga vahemikus 5% (arenev Aasia) kui 12% (Ladina-Ameerika). Selle tulemusena taastasid ka meie pensionifondid suure osa eelmisel aastal kaotatud väärtusest.
Ettevaates võib eelmisel aastal alanud turgude heitlikkus veel mõnda aega kesta. Korraga on kokku saanud investorite ebakindlus maailma majanduskasvu püsimise suhtes, peamiste keskpankade rahapoliitiliste stiimulmeetmete vähendamine ning küllaltki kõrgele (vähemalt ajaloolises plaanis) kerkinud finantsvarade hinnad. Heitlikum keskkond loob kindlasti omi võimalusi teatud uute positsioonide soetamiseks. Nii näiteks on Euroopa mitmete ettevõtete võlakirjade krediidipreemiad tänaseks juba kerkinud viimase 10a keskmisest tasemest kõrgemale.
Tasub jätkuvalt olla avatud huvitavate investeerimisvõimaluste tekkimiseks Eestis. Samas püüame olla projektide ja valdkondade suhtes selgelt valivad. Eeloleval aastal ei tasu ilmselt oodata Tallinna Sadamaga võrdväärse aktsia lisandumist kohalikule börsile. Samuti näib, et kinnisvaraturg on oma tipu saavutanud ning uute investeeringutega tasuks pigem oodata. Samas on laenuturg vaikselt atraktiivsemaks muutumas. Seni oli pankade poolt pakutavate soodsate tingimuste tõttu Eesti ettevõtete finantseerimine väga pangalaenu keskne ning pensionifondid piirdusid suuresti vaid võlakirjadesse investeerimisega. Uue eelmise aasta lõpus vastu võetud investeerimisfondide seaduse tulemusena saavad nüüd ka pensionifondid ettevõttetele laenu pakkuda. Nii näiteks saavad pensionifondid osaleda koos pankadega suuremates laenusündikaatides. Selline muudatus avardab kindlasti siinse laenuturu võimalusi. Paari aasta perspektiivis, Euroopa toetusfondide mahu olulisel vähenemisel, saavad pensionifondid olulisemat rolli omada siinsete infrastruktuuri projektide finantseerimisel.
