Vastutustundliku investeerimise tähtsus pensionifondides kasvab

Investeeringud pensionivaradesse ulatuvad Eestis miljarditesse eurodesse. Kui tihti me aga mõtleme sellele, millistesse varaklassidesse II ja III samba pensionivarad investeeritakse?

Reaalsuses on meie isiklikel rahalistel otsustel, mis hõlmavad pensionihalduri ja -plaani valikut, suur tähtsus. Nii saame suunata oma raha varadesse, mis toimivad ühiskonnas vastutustundlikult ja võtavad arvesse nii inimesi kui ka meid ümbritsevat keskkonda. Swedbanki küsitlusest selgus, et inimesed peavad jätkusuutlikku investeerimist pensionifondides oluliseks. Võrreldes 2022. aastal tehtud uuringuga on jätkusuutlikkuse aspekti olulisus liikunud üha kasvavas trendis.     

Eesti Keskpanga andmetel oli 2024. aasta kolmanda kvartali seisuga kõikide Eesti II ja III samba pensionivarade maht kokku 6,42 miljardit eurot, millest investeeringud II sambasse moodustasid kokku  5,6 miljardit eurot ning III sambasse 821 miljonit eurot.  

Millist mõju võivad avaldada investeeringud vastutustundlikesse ettevõtetesse?

Keskkond

Selleks, et meie ja tulevased põlvkonnad saaksime hästi elada, on oluline arvestada ümbritseva keskkonnaga. Üks viis selleks on välistada investeeringute portfellist sektorid, millel on keskkonnale suur ökoloogiline mõju. Swedbank on seetõttu välistanud fossiilkütuste sektori. Positiivne viis keskkonda hoidvaks tegutsemiseks on kaasata ettevõtteid ning töötada üheskoos selle nimel, et ettevõtted liiguksid üle kliima- ja keskkonnasõbralikumatele lahendustele.  

Sotsiaalne aspekt

Kui ettevõtetes, kuhu pensionifondid investeerivad, on suur sooline palgalõhe, mõjutab see tulevikus nende töötajate pensionite suurust. Swedbank jälgib investeeringutes palgalõhe raporteerimist ning eelistab ettevõtteid, kellel see on väiksem või kes on võtnud sihi seda parandada – nii on ka naiste ja meeste sissetulekud tulevikus võrdsemad.  

Arvestades statistikaameti andmeid, mille kohaselt oli 2023. aastal palgalõhe 13,1%, laekub meestel igakuiselt II samba pensionifondi keskmise brutopalga juures minimaalselt 110 eurot ja naistel 96 eurot. Kasutades SP500 indeksi 30 aastast keskmist tootlust 10,12%, koguneb pärast 40 aastat kogumist meestel pensioniks oluliselt suurem summa. Tänu liitintressile kasvab see väike igakuine vahe ajaga märgatavaks. Antud andmetel koguneks naistel II samba pensionifondi 84 597,66 eurot vähem kui meestel.*
*Arvutusest on välja jäetud inflatsioonimäär ja fondidega kaasnevad tasud. Tegelik tootlus erineb. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus.

Juhtimine

Ühiskonnas eetiliselt tegutsev ettevõte on oma protsessides läbipaistev ning tegutseb parimate juhtimispraktikate järgi. Head juhtimispraktikad on alustala, tagades ettevõtte konkurentsivõime pikemas vaates. Pensionifondi vaatest saab pensionihaldaja kontrollida erinevaid varaklasse ESG (environment, social, governance) skooride põhjal. Swedbank mõõdab näiteks ettevõtete MSCI ESG skoori, mis näitab, kuidas ettevõte juhib finantsiliselt olulisi ESG riske ja võimalusi. 

Inimestele olulised investeerimisvaldkonnad

Swedbanki uuringust selgub, et inimesed peavad oluliseks pensionifondide investeeringuid looduskaitsesse (metsandus, liigirohkus), tervisehoiu sektori edendamisse ning kliimamuutustega võitlemisse. Nagu näha, on esikolmikus lausa kaks keskkonna heaolu puudutavat teemat. Samuti hindavad inimesed peaaegu sama kõrgelt majanduse ning ühiskonna heaolu toetamist.  

Swedbanki pensionifondide tehtud investeeringutest

Tervisehoiusektorisse on Swedbanki pensionifondid investeerinud läbi börsil kaubeldavate fondide ehk ETF’ide. Toome paar huvitavat näidet ettevõtetest, kuhu oleme investeerinud läbi ETF’ide. Oleme investeerinud United Health Groupi, Thermo Fischer Scientific ja AbbVie, mis mängivad olulist rolli tervishoiu, teadusuuringute ja ravimite arendamise valdkonnas. Lisaks aitavad need ettevõtted tagada ning lihtsustada tervisehoiuteenuste kättesaadavust. Kohalikul tasandil oleme panustanud Eesti metsamaasse investeerivatesse Birdeye Capital fondidesse. Swedbank Robur Transition Energy fond investeerib rohesektoritesse, keskendudes mitte ainult taastuvenergiale, vaid ka elektriautodega seotud valdkondadele, sealhulgas kaablitele ja energiainfrastruktuurile. 

Huvitaval kombel on uuringu järgi tehnoloogia edasi arendamine kõige vähem oluline. Sellegipoolest soovitakse tehisaru (AI) kasutada üha rohkem oma protsesside efektiivsuse tõstmiseks. Rahvusvaheline Energiaagentuur toob välja, et AI mängib suurt rolli energiasektoris, kus tehisintellekti kasutatakse pakkumise ja nõudluse prognooside parandamiseks. AI aitab paremini mõista, millal taastuvenergia on saadaval ja millal seda vajatakse kõige enam. Samas nähakse praegu probleemina seda, et AI on põhjustanud suurenenud energiatarbimise andmekeskustes. 

Ettevõtete välistamine investeerimisportfellidest

Uurisime vastanutelt, millistesse sektoritesse nad ei investeeriks. Esikolmikus olid järgnevad sektorid: tubakatooted (52%), hasartmängud (49%) ning pornograafilised materjalid (49%). Kõrgel kohal oli ka kanep ja militaarsete toodete valmistamine ning müük. Need sektorid on tihtipeale seotud negatiivsete sotsiaalsete tagajärgedega nagu sõltuvus, terviseprobleemid ja eetilised dilemmad. Sellistesse valdkondadesse investeerimist nimetatakse inglise keeles sinful investing, mis tähendab investeerimist ettevõttesse, mida peetakse enamjaolt ebaeetiliseks või moraalituks. Kuigi nõudlust nende teenuste ja toodete järele peetakse stabiilseks, seisavad sellised sektorid enamasti silmitsi suuremate regulatiivsete ja maksustamisriskidega võrreldes teiste tegutsevate sektoritega. Swedbank on otsustanud investeeringuid tehes välistada tubakatooted, pornograafilised materjalid ning kommertshasartmängud, mis olid ka vastanute esimesed valikud, kuhu ei soovitud investeerida.  

Mida meeles pidada vastutustundliku pensionifondi valimisel?

• Veendu, et fondil on välja töötatud poliitika vastutustundliku või jätkusuutliku investeerimise kohta.
• Tutvu pensionihalduri veebilehega, et saada teavet, kuidas võetakse arvesse jätkusuutlikkuse tegureid investeerimisel.
• Kontrolli, kas ettevõte järgib välistamise põhimõtet ning millised investeeringud pensionifond on välistanud.

Swedbanki uuring viidi läbi 2024 oktoobris ning küsimustikule vastas kokku 505 inimest vanuses 18-55 aastat.  

Pensionifonde valitseb Swedbank Investeerimisfondid AS. Tutvu fondide põhiteabe ja prospektidega aadressil www.swedbank.ee.