Juturobotid ja pank külmkapis – kuidas töötab tulevikupangandus?

Internetipanka oleme kasutanud pea kõik ja ka mobiilipank on jõudnud massidesse, ent milliseks kujuneb tulevikupangandus lähiajal, näiteks viie aasta pärast, ja millised tehnoloogiad seda enim kujundavad?

Etteruttavalt võib öelda, et pangandus muutub tehnoloogia ja interneti kättesaadavuse ning arenemise tõttu oluliselt mugavamaks ja isiklikumaks. Uusi võimalusi avab asjade internet.

Asjade internet tähendab, et igapäevaselt kasutatavad seadmed ühendatakse sensoritega, mis koguvad ja jagavad andmeid inimeste, rakenduste ja teiste seadmetega. Sellised külmkapid, telerid, autod, telefonid, mikrolaineahjud, valgustid jne moodustavad võrgustiku, mis aitavad muuta igapäevaelu mugavamaks, analüüsida paremini ümbritsevat keskkonda ja teha erinevaid otsuseid.

Külmkapp teatab sõnumiga, kui piim otsas, lamp süttib häälkäskluse peale, auto lülitab end sisse mõned minutid enne seda, kui teab juhti saabuvat ja samas vaimus edasi. Kõik selleks, et meie igapäevaelu oleks mugavam.

Asjatundjad usuvad, et paari aasta pärast ümbritseb meid üle 25 miljardi sellise seadme. See mõjutab kõiki tööstusharusid, sh pangandust. Kui praeguseks on internet jõudnud inimeste taskusse nutiseadme näol, siis tulevikus on internetiga ühendatud ka enamik muudest elektroonilistest seadmetest – autodest rösterini välja.

Kuidas võiks asjade internet tulevikus pangandust mõjutada? Võib arvata, et kahel moel – esiteks aitab see pankuritel paremaid finantssoovitusi jagada ja teiseks on klientidel mugavam pangakontol olevat raha kasutada.

Paremate finantssoovituste jagamine saab võimalikuks seepärast, et seadmed hakkavad koguma ja jagama rohkem andmeid. Neid andmeid saavad pangad kliendi loal analüüsida, õppides nii klientide käitumisharjumusi, eelistusi kui ka majandustegevust paremini tundma.

Selle tulemusena saavad pangad pakkuda täpsemaid finantssoovitusi, mis klientide vajadustele paremini vastavad ning teevad seeläbi inimeste igapäevase elu lihtsamaks.

Igapäevaste ostude sooritamist mõjutab asjade internet samuti. Märksa enam inimesi hakkab tulevikus „rääkima“ oma targa külmkapi või autoga, mis tähendab, et nende seadmete vahendusel soovitakse ka erinevate teenuste eest maksta. Pankade ülesanne on tagada selleks klientidele turvalised ja mugavad võimalused.

Kiireima vastuse annab juturobot

Juturobotid (inglise keeles chatbots) ja virtuaalsed abilised on programmid, mis suhtlevad inimestega ja nõustavad kasutajat teksti või hääle abil.

Sellised robotid hakkavad pikemas perspektiivis tegema paljusid asju, mida täna teevad klienditeenindajad, sest suudavad anda küsimustele kiireid ja pädevaid vastuseid ööpäevaringselt.

Virtuaalseid assistente kasutatakse mitmetes pankades juba täna, ent need on esialgu veel üpris lihtsakoelised. Lähiaastatel on ette näha juturobotite kiiret arengut, mis tähendab, et lisaks lihtsatele küsimustele vastamisele suudavad nad hakata ka erinevates valdkondades sisukamat nõu andma.

Ehkki juturobotid loovad nii klientide kui ka panga jaoks paindlikkust ning võimaldavad säästa aega ja ehk ka raha, võivad nad keerukamates olukordades või ebaharilikumate tehingute korral anda ebasobivat nõu.

Sellepärast jääb osa keerukamatest ja isiklikumaid eripärasid sisaldavatest pangatoimingutest ikka inimestest nõustajate pärusmaaks, ent lihtsamaid pangaasju aitavad tulevikus tõenäoliselt toimetada nutikad robotid. Nii näeme ilmselt juba lähemal ajal juturobotite ja inimestest kliendinõustajate sujuvat ühistööd.

Lihtsam isiku tuvastamine toob rohkem inimesi mobiilipanka

Pangad hoiavad uutel põnevatel tehnoloogiatel pilku peal, ent lähiaastatel on kõigi suurte pankade põhifookuses siiski kiirelt kasutajate arvu kasvatavad mobiilipangad.

Et mobiilipank saaks klientide igapäevaseks harjumuseks, peavad pangad keskenduma kahele teemale – kasutusmugavusele ja turvalisusele.

Pangad näevad kõvasti vaeva kasutusmugavusega – mida vähem liigutusi inimene peab tegema, et soovitud eesmärki täita, seda parem. Mida lihtsamini ja loogilisemalt leiab kasutaja üles soovitava teenuse, seda tõenäolisemalt soovib ta rakendust uuesti kasutada.

Peamiselt keskenduvad pangad mobiilirakendusi arendades sellele, et igapäevaseid pangaasju oleks mobiili abiga võimalik kiiresti ning mugavalt ajada.

Mis turvalisust puudutab, siis võrdselt olulised on nii mobiilipanga enda kui ka selles toimetamiseks vajaliku elektroonilise isikutuvastusvahendi turvalisus.

Kaasaegsete ja turvaliste elektrooniliste isikutuvastusvahendite osas on Eesti kindlasti uhkelt esirinnas. Inimestele meeldib mobiili vahendusel asju ajada, seega on ainult rõõmustav, et Eestis on valida koguni kahe mugava ja turvalise mobiilse isiku tuvastamise vahendi – mobiil-ID ja Smart-ID – vahel. Mõlemat lahendust saab lisaks mobiilipankadele kasutada ka mitmete muude teenuste tarbimisel ja riigiga asjaajamisel.

Lähematel aastatel näeme kindlasti mobiilipanganduse tormilist arengut ning aina enam inimesi avastab enda jaoks mobiili vahendusel pangaasjade ajamise lihtsuse. Samal ajal hakkavad meie teisedki tarbeesemed osalema meie elu ja rahaga seotud otsuste lihtsamaks muutmisel.

Siiski ei hakka me elama lõpuni automatiseeritud robotpankade maailmas – keerulisemat ja igaühe vajadustele kõige täpsemini vastavat finantsnõu annavad nii täna kui tulevikus ikka inimesed.

Artikkel on ilmunud 12. mail 2017 Delfi portaalis.