Lapsele investeerimine – investeerimisteekond algab kodust: kuidas lapsele raha kasvatamisest rääkida?
Lastele ja noortele väärtpaberikonto avamine on muutunud üha populaarsemaks. Nii saavad sõbrad ja sugulased teha kingitusi, mis võivad kasvada aja jooksul tootluse ja liitintressi toel üha suuremaks ning tagada noorele kindlama tuleviku. Aga kuidas lapsele investeerimistarkusi jagada – eriti kui lapsevanem ise enda teadmistes väga kindel ei ole? Kuidas näeb välja lapsele investeerimine?
Lapsele on tänapäeval väga lihtne väärtpaberikonto avada ning lapsevanemal ei ole selleks erilisi teadmisi vaja. Swedbanki noorte valdkonnajuhi Triin Jalaka sõnul võib sageli juhtuda, et ehkki lapsevanem oskab investeerimist väärtustada, ei tunne ta end samas kindlalt rahaasjus nõu andmise vallas või küsimustele vastates. See on igati mõistetav, sest vähemalt Eestis on laiem rahatarkuse jagamine saanud suurema hoo sisse alles viimasel kümnendil. Samas kogub lapsele investeerimine järjest enam populaarsust.
Enamik Eesti inimestest praegu veel investeerimisega ei tegele, kinnitab Jalakas. Swedbanki 2022. aasta uuringu andmed näitavad, et aktsiatesse investeerib 21% ja investeerimisfondidesse ligi 14% elanikkonnast. „Seetõttu puudub paljudel lapsevanematel isiklik praktiline investeerimiskogemus,” selgitab Jalakas. Teisalt on tema sõnul näha, et inimeste huvi rahatarkuse ja investeerimise vastu suureneb ning jõuab järjest enam ka tegudesse. Noorte unistus on saavutada finantsvabadus. Kuna noore praktilised kogemused enda kontol oleva rahaga sillutavad teed rahatargale tulevikule, siis kuidas teda investeerimisteekonnal kõige paremini toetada ja õpetada?
Kuidas kaasata noort algusest peale?
Enne väärtpaberikonto avamist tuleks lapsevanemal läbi mõelda, mis on kogumise, lapsele investeerimise eesmärk. Jalaka sõnul pakub Swedbank lapsevanematele võimalust lapsele investeerida mitmel moel. Alustuseks mõtle läbi, kas investeeringud võiksid olla sinu või lapse nimel ning kas tahad pärast lapse 18-aastaseks saamist anda talle raha või investeerimisportfelli. Enda nimel investeerides võib lapsevanem alustada lapsele investeerimisega juba enne lapse sündi. Kui laps on vanemaks saanud, siis on võimalik talle kontot tutvustada.
Teine võimalus on avada väärtpaberikonto lapse nimele – see on võimalik lapse sünnihetkest. Kui laps on juba vanem ja väärtpaberikonto on veel avamata, on nutikas laps sellesse teekonda kaasata. „Teadupärast tekib lastel kõige suurem huvi ikka selle vastu, milles nad saavad ise kaasa mõelda. Hea idee on jagada kooliealisele noorele või teismelisele väärtpaberikonto avamise mõtet ning selgitada, miks see talle kasuks tuleb,” lisab Jalakas.
Kas lapsele saab anda õiguse investeerimistehinguteks?
Seda, kas laps saab ise väärtpaberitega kauplema hakata, määrab, kelle nimel on konto sõlmitud. Kui väärtpaberikonto on lapsevanema nimel, siis ei saa laps tehinguid teha. Lapse nimele väärtpaberikonto avades saab aga lapsevanem soovi korral anda talle loa kontol toimuva jälgimiseks või investeerimisotsuste tegemiseks – see võimalik alates lapse 7. eluaastast. „Igal juhul on mõistlik teha otsuseid koos, et laps saaks aru, mida täpselt investeerimisotsuse tegemisel kaaluda ning kuidas õige valikuni jõuda. Nii saab vanem koos lapsega investeerimist harjutada,” selgitab Jalakas.
„Lapse nimele investeerimise puhul tuleb arvestada, et kui laps saab 18-aastaseks, läheb kontroll portfelli üle automaatselt talle ning ta ise otsustab, kas jätkab investeerimisega või müüb investeeringud maha.” Seega mõtle enne väärtpaberikonto avamist hoolikalt läbi, kas oled valmis arvestama, et laps võib raha kasutamise üle täiesti ise otsustada. Kui mitte, siis eelista suuremate summade investeerimise tegemist enda nimele tehtud kontol.
Kuidas motiveerida last investeerimise kohta lugema? Kuidas muuta lapsele investeerimine huvitavaks?
Investeerimistarkuse jagamine sõltub kõige enam mõistagi noore vanusest. Näiteks tegi lapsevanem Kati sel aastal oma 14-aastase poja nimele väärtpaberikonto. „Investeerimiskonto loomist palusidki tegelikult teised pereliikmed, sest näiteks vanemad õed ei osanud 14-aastasele vennale kingitusi leida. Kogu pere poolt investeerimiskontole ühise kingitusena raha kandmine kooli lõpetamiseks või sünnipäevaks on palju mugavam variant,” rääkis Kati.
Kui teha väärtpaberikonto lapse nimele, tuleb aga silmas pidada, et sinna võib väärtpaberite ostuks tavaliselt raha kontole kanda ainult lapsevanem ning müügist saadud tulu peab jääma lapse nimele. „Pereliikmed soovivad lapsele raha kinkida, et ta saaks selle eest endale midagi osta. Kuna laps soovib aga raha investeerida, siis kannan selle lapsele,” selgitas Kati. Veelgi olulisem oli aga tekitada pojas huvi investeerimise vastu. „Nii tegid õed näiteks pojaga kokkuleppe, et investeerimiskontole raha kandmise eelduseks on see, et ta loeb iseseisvalt materjale ja uurib investeerimise kohta,” ütles Kati.
Ka Jalakas rõhutas, et kuigi esmapilgul võib noorele tunduda, et tegemist on tüütu lisalugemisega, siis nähes väärtpaberikontol esmakordselt rohelist, tekib ka motivatsioon. „Hea mõte on lasta noorel katsetada ka liitintressi kalkulaatorit, et näha, kui suureks võiks portfell järjepideva investeerimisega kasvada,” ütles ta. Kui lapsevanem eelistab, et teised inimesed saaksid kanda raha otse lapse kontole, tuleks väärtpaberikonto teha lapsevanema nimele.
Kust võiks noor iseseisvalt teadmisi koguda?
Ent kust võiks noor leida asjalikku infot? Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger soovitab koolinoortele Mihkel Trumani ja Jaak Roosaare õpikut „Kuidas saada rahatargaks?”. Samuti saavad noored ammutada infot Swedbanki blogist või vaadata Swedbanki investeerimiskooli videoid. Väiksemale lapsele on heaks materjaliks näiteks Riin Tuttelbergi kirjutatud raamat „Tom õpib rahamängu”, kus rahatarkust antakse edasi mängulises võtmes ja mudilastele arusaadavas keeles.
Mõistagi tasub lapsele rõhutada, et internetis pole kõik kuld, mis hiilgab. Seetõttu võiks vestlustes käsitleda ka riske ja tuua näiteks päriselt sündinud lugusid. Näiteks rääkida krüptorahast, NTF-de buumist ja GameStopi aktsiarallist. Mida noorem laps, seda tõenäolisem, et kasuks tuleb just lapsevanemaga koos õppimine. Paljud mäletavad endi nooruspõlvest lauamängu „Monopol“, mis annab ettekujutuse, mida tähendab kinnisvarasse investeerimine või kuidas on võimalik elus raha juurde teenida. Miks mitte proovida lastega ka näiteks lauamänge „Monopoly Junior“, „Cashflow“ või „Rancho“ ning muuta nii lapsele investeerimine vahvaks kvaliteetajaks ja õpetamine mänguliseks?
Lapsele investeerimine – kuhu võiks lapsega investeerida?
Ent mõistagi on investeerimise puhul ka üks põhilisi küsimusi: kuhu investeerida? Triin Jalaka sõnul on lapsele investeerimise puhul tark eelistada portfelli põhiosana portfelli põhiosana laiapõhjalisi fonde. Neid leiab näiteks fondivalitseja Swedbank Roburi valikust. „Need koosnevad paljude ettevõtete aktsiatest ning seetõttu ei mõjuta ühe ettevõtte halvad tulemused nii palju kogu fondi tulemusi,” jagab Jalakas.
Lapsele investeerimise puhul on hea variant teha lapsele soovitud fondi püsikorraldus ning seadistada konto selliselt, et kindlal ajal tehakse määratud summa eest valitud fondi.
Lihtsad lapsesuu küsimused ja kuidas neile vastata?
Kas pelgad, et jääd hätta lapse investeerimisküsimustele vastuste leidmisega? Teeme põhilised küsimused puust ja punaseks – et investeerimisteekond oleks selgem nii lapsele kui ka vanemale.
Mis on investeerimine?
Investeerimine tähendab oma raha paigutamist lootusega, et see aja jooksul kasvab ja toob kasumit. Aktsiatesse investeerimine tähendab kõige lihtsamalt öeldes, et ostad ettevõttest väikese osa ning kui ettevõttel läheb hästi, siis sinu aktsia väärtus kasvab. Näiteks kui sa ostad Tesla aktsiaid, siis saab sinust väga väike selle ettevõtte omanik. Kui elektriautodel läheb hästi ja Tesla majandustulemused on head, siis tõuseb ka aktsia hind ning kui otsustad kunagi oma aktsiaid maha müüa, siis saad nende eest rohkem raha tagasi, kui alguses maksid. Nii saabki aktsiatest teenida kasumit.
Kuid aktsiatesse investeerimisel on ka risk: kui ettevõttel läheb halvasti, siis võib aktsia hind langeda ning sinu investeering on vähem väärt kui alguses. Aktsiatesse investeerimine võib tuua nii kasumit kui ka kahjumit ning seepärast on oluline mõelda, kuhu ja kuidas investeerida.
Kui ma ostan aktsia, siis kuhu mu raha läheb?
Kõige lihtsamalt öeldes käib börsi kauplemine nii: ettevõte tahab investeeringuteks või muuks kuluks kaasata korraga palju raha, saada samal ajal tähelepanu ja pakkuda esimestele aktsionäridele võimalust oma osalust maha müüa. Niisiis läheb ettevõte börsile ehk teeb IPO.
Kui IPO on läbi, siis on ettevõte börsil ning algab tavapärane järelturul kauplemine. Seega enamasti kaupled sa teiste investoritega – sina tahad aktsiat osta, keegi teine tahab müüa ning tehing toimub teie vahel. Raha liigub sinu ja selle müüja vahel, kellelt aktsiad ostsid. Ettevõte, näiteks eelmainitud Tesla, ei saa seega raha endale, kui sa just ei ostnud aktsiaid IPO käigus.
Mis paneb aktsia hinna tõusma ja langema?
Aktsia hind tõuseb ja langeb peamiselt pakkumise ja nõudluse tõttu: kui rohkem inimesi soovib aktsiat osta kui müüa, siis tõuseb ka hind – ja vastupidi. Ostusoovi mõjutab näiteks see, kui ettevõtte majandustulemused on head või laienetakse uutele turgudele. Kui aga ettevõttel tekib kahjum või majanduskeskkond halveneb, siis võib aktsia hind langeda.
Näiteks kiibitootja Nvidia aktsia hind oli veel 2019. aastal umbes 60 eurot, kuid nüüd on see tõusnud üle 400 euro. Põhjuseks on suur tehisintellekti buum, kuna selgus, et muidu mängutööstuses kasutatavad GPU-d on ideaalsed ka tehisintellekti ja masinõppe mudelite töötlemiseks. Nvidia graafikaprotsessorid on osutunud hädavajalikuks tehisaru mudelite treenimisel ja suurte andmemahtude töötlemisel. Selle mõjul on kasvanud nõudlus nende toodete järele ja tõusnud aktsiate hind.
Mis on suurimad ohud investeerimisel?
Investeerimises pole midagi keerulist. Küll aga käib sellega kaasas risk raha kaotada. Õnneks saad investeeringuid hajutades riske maandada. Mida pikem on investeerimise periood ja laiem väärtpaberite valik portfellis, seda rohkem on riskid hajutatud.
Laias laastus võib öelda, et riskid jaotuvad kaheks: tururiskid ja psühholoogilised riskid. Tururisk on näiteks majanduskriis, mille tõttu võib tekkida suur inflatsioon, mille tagajärjel tekib ettevõttel probleeme ja langeda aktsia hind. Samuti võivad ettevõtet mõjutada skandaalid ja juhtide vahetused, mille järel investorite huvi väheneb. Lisaks on oluline psühholoogiline risk ehk investeerimisel tuleb meeles hoida, et ahneks ei tohi minna ning kõik pole kuld, mis hiilgab.
Investeerimine on pikk teekond ning noorelt alustades on aega oodata languste möödumist ja järgmist tõusu. Seda eelist tuleb targalt ära kasutada ning vältida suurte riskidega varaklasse. Ära unusta: investeerimisel ja spekuleerimisel on oluline vahe!
Mis on ETF?
Ehk oled kuulnud vanasõna „ära pane kõiki mune ühte korvi”? Kui investeerid kogu oma raha ainult ühte ettevõttesse, võib sellega kaasneda oht, et ettevõtte pankrotti mineku korral võid kaotada kogu oma raha.
ETF on börsil kaubeldav investeerimisfond, mis on nagu üks 10 munaga munarest. Kui üks muna läheb katki – nii nagu mõne ettevõtte äri võib vahel ebaõnnestuda –, siis on sul varuks veel üheksa muna. ETF-ide soetamine aitab vähendada ohtu, et kaotad raha.
Kui fondis on mingid ettevõtted, siis kas need ettevõtted jäävad igavesti sinna? Mis saab, kui üks ettevõte pankrotti läheb?
Ettevõtted ei pruugi fondi igavesti jääda. Igal fondil on oma haldur ehk inimene, kes teeb iga päev tööd selle nimel, et fondis oleksid edukad ettevõtted. Kui mõnel ettevõttel läheb halvasti, võib fondihaldur selle fondist eemaldada, samuti lisatakse fondi juurde neid ettevõtteid, kellel läheb hästi.
Mõnes mõttes võib fondi võrrelda sporditiimiga ning fondihaldurit treeneriga. Korvpalliplatsile pääseb see sportlane, kelle puhul treener usub, et ta suudab palli korvi visata. Kui mõnel mängijal ei tule kindlal päeval mäng hästi välja või ta hoopis end vigastab, võib treener ta mängust eemale jätta.
Lapsele investeerimine – vaata Swedbanki lahendusi:
Käesolevat teavet ei tohiks käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus.
