Energia- ja toorainete hindade tõus kiirendab juba niigi hoo sisse saanud inflatsiooni ja pidurdab majanduskasvu.
Kui möödunud aasta 8,3% majanduskasv oli ootuspärane, siis aasta viimase kvartali 8,6% kasv oli jällegi oodatust suurem.
Palgakasv Eestis on teiste Euroopa riikidega võrreldes juba pikemat aega olnud üks tugevamaid.
Euroopa Keskpank ootab euroalal inflatsiooni aeglustumist.
Majanduskasv aeglustub sel aastal mõõdukama temponi.
Kui kogumajanduse SKP vähenes jooksevhindades 3,2%, siis vaid Harju- ja Tartumaal oli langus keskmisest väiksem.
Novembrikuu ligi 9 protsendine tarbijahindade kasv Eestis oli Euroopa Liidus üks kiiremaid.
Kolmanda kvartali tugev SKP kasv oli ootuspärane. Eesti majandus on eelmise aasta majanduslangusest kiiresti taastunud.
Kuigi maailmamajanduse taastumine meie hinnangul jätkub, jääb kasvutempo veidi aeglasemaks kui varasemalt ootasime.
Jaekaubanduse ja tööstuse juuli ja augusti tugevad kasvunumbrid viitavad kiire majanduskasvu jätkumisele 3. kvartalis.
Teise kvartali 12,9-protsendine SKP kasv oli suurem kui me ootasime, kuid erilist üllatust see ei pakkunud.
Maailmamajandus taastub valitsuste ja keskpankade poolsete stiimulmeetmete ja vaktsineerimise toel.
Euroopa keskmine inflatsioonimäär jõudis juunis 1.9%-ni. USA-s tõusis keskmine inflatsioonimäär maikuus aga 5.4%-ni.
Vaatamata viiruse leviku ohjeldamiseks seatud piirangutele tegi Eesti majandus esimeses kvartalis väga tugeva kasvu.
Käesoleva aasta riigieelarvest tehtavad kulud ületavad tulusid 1,7 miljardi euro võrra.
Pandeemia algusest on möödunud juba rohkem kui aasta, kuid viiruse levik on maailmas veel kõrge.
Enamus tegevusalasid näitasid möödunud aasta viimases kvartalis kas kasvu tugevnemist või languse taandumist.
Eelmisel aastal suurenes majanduse toetamise vajadus ja ka selle rahastamine mitmekordselt.
Pandeemia on maailmas endiselt üheks kõige aktuaalsemaks teemaks, kuid olukorra paranemine on juba käega katsutav.
Tallinnas loodi möödunud aastal küll üle poole Eesti SKP-st, kuid see osakaal pole 2014. aastast oluliselt muutunud.
Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes langes Eesti SKP kolmandas kvartalis 1,9% ja esimese kolme kvartaliga 3,2%.
Kriisi madalaim punkt on läbitud, kuid viiruse teise laine ja uute piirangute taustal püsib ebakindlus endiselt kõrge.
Teise kvartali 6,9-protsendiline SKP langus oli oodatust väiksem. Esimesel poolaastal vähenes Eesti majanduse maht 3,9%.
Keskmise brutokuupalga kasv aeglustus esimese kvartali viielt protsendilt teises kvartalis ühe protsendini.
Koroonaviirus ei ole kahjuks meie seast veel kadunud.
Tööpuudus on püsinud mõõdukas ja ei ole juulis-augustis enam kasvanud.
Aasta esimese kvartali SKP 0,7% langus oli üsnagi ootuspärane.
Kas kinnisvarahinnad hakkavad langema? Kas praegu on õige aeg kodu ostmiseks? Kas kodulaenu on kergem või raskem võtta?
Esimeses kvartalis aeglustus palgakasv 5%ni. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutopalk sel aastal vaid 0,5%.
Tööturu näitajad olid enne kriisi veel tugevad. Esimeses kvartalis ulatus tööpuudus vaid 5 protsendini.