Kaupade ja teenuste hinnad tõusid septembris augustiga võrreldes 0,9%. Aastaga kallines tarbimiskorv 3,5%.
Swedbanki tänavuse kaubandusettevõtete uuringu tulemused näitasid, et üle poole ettevõtetest ootab müügitulu kasvu.
Hinnatõus hoogustus vastavalt meie prognoosile. Üheksa kuu kokkuvõttes on harmoneeritud hinnad tõusnud 2,8%.
II samba sissemakse määra muutmine võib tähendada kümnete tuhandete eurode suurust erinevust pensionivaras.
Ettevõtete kasvav sõltuvus digilahendustest tähendab, et üha rohkem raha tuleb panustada nende lahenduste kaitsmisse.
Eesti valitsussektori võlg võib selleks aastaks prognoositud 26%-lt SKP suhtes jõuda 2030. aastaks 39%-ni.
Eestis ja Leedus ellu viidud II pensionisamba reformid sündisid soovist anda inimestele säästude üle suurem kontroll.
Balti riikide majandus on seni püsinud heas seisus tänu reaaltulu kasvule, mis suurendab kodumajapidamiste tarbimist.
Üle poole Eesti kaubandusettevõtetest ootab müügitulu kasvu, kuid tüüpilise kaupmehe jaoks piirdub kasvuootus 2%-ga.
EKP tõstab intressimäära ilmselt 25 baaspunkti võrra (0,25 protsendipunkti), mis viib keskpanga hoiuseintressi 2,50%-ni.
Kaheksa kuu kokkuvõttes on hinnad Eestis tõusnud 2,9% võrra. Sügiskuudel hinnatõus aga kiireneb, sest energia kallineb.
Töötleva tööstuse tootmismaht pöördus juulis pärast viie kuu pikkust langust taas tagasihoidlikule kasvule.
Turistide kulutusi arvesse võttev harmoneeritud hinnaindeks tõusis augustis juuliga võrreldes 0,3%.
Majanduskasvu toetavad era- ja valitsussektori tarbimine, valitsussektori investeeringud ning paranenud välisnõudlus.
Teises kvartalis kasvas ehitustööde maht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5%, suurenedes teist kvartalit järjest.
Pärast kolm kuud kestnud mõõna pöördus jaekaubandusettevõtete müügimaht juulis taas mõõdukale kasvule.
Eesti majanduse väljavaade on paranenud ja maailmamajandus on kriisidele vaatamata hästi vastu pidanud.
Tallinna eluasemeturg püsis teises kvartalis aktiivne, kuid nõudlus on jätkuvalt koondunud järelturule.
Hinnad kasvasid juulis kuuga 0,5% ja aastaga 2,2%.
Kuise hinnatõusu taga oli eelkõige kommunaal- ja turismiteenuste kallinemine.
Arvestuste järgi jäi SKP põhi mullu esimesse kvartalisse ehk Eesti majandus on viimased viis kvartalit kasvanud.
Keskmine kodulaenusumma tõusis Eestis üle 154 000 euro, mis on 11% suurem kui aasta varem.
Praeguseks on paljud ettevõtted mõistnud, et rahvusvaheliste tarneahelate katkestused on korduv äririsk.
Aasta esimene kvartal oli Swedbanki jaoks ärilises vaates tugev.
Eesti turismisektor on pandeemiajärgsest madalseisust taastunud, kuid sektori areng ei ole olnud ühtlane.
Investorid pidid juunis korraga hindama geopoliitilisi riske, keskpankade hoiakute muutust ja majanduse vastupidavust.
Tarbimiskorvi odavnemisest pool tuli toidu hinna langusest. Lisaks alanesid kuuga mootorikütuste ja rõivaste hinnad.
Tänavu esimese viie kuuga on jaekaubanduse müügitulu maht suurenenud aastases võrdluses 4%.
Balti riikide majandused olid väiksema madalama inflatsiooni suunas, kuid saabunud energiašokk kiirendas seda taas.
Keskmine palk kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 6,2% ja mediaanpalk 6,3%.
Kinnitusskiri koos juhisega saadetakse peagi teie e-posti aadressile.
Kohtumiseni Swedbanki Rahatarkuse Keskuses!