Prognoosime, et Eesti majandus kasvab 2027. ja 2028. aastal mõõdukalt, ehkki järgmisel aastal kasv mõnevõrra aeglustub.
Eesti päritolu kaupade eksport suurenes aastases võrdluses 16% ja koos reekspordiga 12%.
Kaupade ja teenuste hinnad tõusid oktoobris septembriga võrreldes 0,6% võrra. Pool tõusust tuli energia hinnatõusust.
Nafta- ja gaasihinnad kasvasid oktoobris veelgi, sest konflikt Pärsia lahe piirkonnas teravnes.
Esimese kolme kvartaliga on majandus kasvanud esialgse hinnangu järgi aastases võrdluses 2,3%.
Kui teises kvartalis müügimahu kasv aeglustus, siis kolmandas kiirenes see uuesti.
Tehisaru on muutunud üheks olulisemaks investeeringute suunajaks. Samal ajal ümbritseb AI-d hulk lahendamata küsimusi.
Swedbanki laenuportfelli maht kasvas aastases võrdluses 8% ja küündis kolmanda kvartali lõpuks 12,1 miljardi euroni.
Eesti kaubandussektor näeb tulevikku positiivsetes toonides, ent kasvuks tuleb kohaneda tarbijate eelistustega.
Kaupade ja teenuste hinnad tõusid septembris augustiga võrreldes 0,9%. Aastaga kallines tarbimiskorv 3,5%.
Swedbanki tänavuse kaubandusettevõtete uuringu tulemused näitasid, et üle poole ettevõtetest ootab müügitulu kasvu.
Hinnatõus hoogustus vastavalt meie prognoosile. Üheksa kuu kokkuvõttes on harmoneeritud hinnad tõusnud 2,8%.
II samba sissemakse määra muutmine võib tähendada kümnete tuhandete eurode suurust erinevust pensionivaras.
Viimastel kuudel on jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv taas hoogustunud, augustis kiirenes jaemüügimaht 6%-ni.
Ettevõtete kasvav sõltuvus digilahendustest tähendab, et üha rohkem raha tuleb panustada nende lahenduste kaitsmisse.
Eesti valitsussektori võlg võib selleks aastaks prognoositud 26%-lt SKP suhtes jõuda 2030. aastaks 39%-ni.
Eestis ja Leedus ellu viidud II pensionisamba reformid sündisid soovist anda inimestele säästude üle suurem kontroll.
Paremas olukorras on kaupmehed, kelle müük sõltub igapäevastest ja vältimatutest ostudest, selgub kaubandusuuringust.
Balti riikide majandus on seni püsinud heas seisus tänu reaaltulu kasvule, mis suurendab kodumajapidamiste tarbimist.
Üle poole Eesti kaubandusettevõtetest ootab müügitulu kasvu, kuid tüüpilise kaupmehe jaoks piirdub kasvuootus 2%-ga.
EKP tõstab intressimäära ilmselt 25 baaspunkti võrra (0,25 protsendipunkti), mis viib keskpanga hoiuseintressi 2,50%-ni.
Kaheksa kuu kokkuvõttes on hinnad Eestis tõusnud 2,9% võrra. Sügiskuudel hinnatõus aga kiireneb, sest energia kallineb.
Töötleva tööstuse tootmismaht pöördus juulis pärast viie kuu pikkust langust taas tagasihoidlikule kasvule.
Keskmine netopension kasvas umbes 4%. Kuna hinnad tõusid 3%, siis nii töötajate kui ka pensionäride ostujõud suurenes.
Turistide kulutusi arvesse võttev harmoneeritud hinnaindeks tõusis augustis juuliga võrreldes 0,3%.
Majanduskasvu toetavad era- ja valitsussektori tarbimine, valitsussektori investeeringud ning paranenud välisnõudlus.
Teises kvartalis kasvas ehitustööde maht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5%, suurenedes teist kvartalit järjest.
Pärast kolm kuud kestnud mõõna pöördus jaekaubandusettevõtete müügimaht juulis taas mõõdukale kasvule.
Eesti majanduse väljavaade on paranenud ja maailmamajandus on kriisidele vaatamata hästi vastu pidanud.
Tallinna eluasemeturg püsis teises kvartalis aktiivne, kuid nõudlus on jätkuvalt koondunud järelturule.
Kinnitusskiri koos juhisega saadetakse peagi teie e-posti aadressile.
Kohtumiseni Swedbanki Rahatarkuse Keskuses!