Swedbanki peaökonomist
Möödunud aasta novembris suurenes Eesti päritolu kaupade eksport jooksevhindades 28%.
Vaatamata erinevatele väljakutsetele suutsid tööstusettevõtted eelmise aasta lõpus tugevat tootmismahu kasvu jätkata.
Sel nädalal on keskpangad teinud olulisi rahapoliitilisi otsuseid.
Kui kogumajanduse SKP vähenes jooksevhindades 3,2%, siis vaid Harju- ja Tartumaal oli langus keskmisest väiksem.
Novembrikuu ligi 9 protsendine tarbijahindade kasv Eestis oli Euroopa Liidus üks kiiremaid.
Oktoobris aeglustus töötleva tööstuse toodangu mahukasv 3,5 protsendini ja energiatootmises 11,8 protsendini.
Kolmanda kvartali tugev SKP kasv oli ootuspärane. Eesti majandus on eelmise aasta majanduslangusest kiiresti taastunud.
Kuigi maailmamajanduse taastumine meie hinnangul jätkub, jääb kasvutempo veidi aeglasemaks kui varasemalt ootasime.
Koos maailmamajanduse kiire taastumisega on suurenenud nõudlus, sealhulgas nõudlus energia järele.
Jaekaubanduse ja tööstuse juuli ja augusti tugevad kasvunumbrid viitavad kiire majanduskasvu jätkumisele 3. kvartalis.
Häired tarnetes, mis tõstavad lõpptoodangu hinda, kuid samas pidurdavad tootmist, on praegu paljude riikide mureks.
Juulis jätkus Eestist eksporditud kaupade kiire kasv. Kaupade kogueksport suurenes aastases võrdluses 29 protsenti.
Teise kvartali 12,9-protsendine SKP kasv oli suurem kui me ootasime, kuid erilist üllatust see ei pakkunud.
Maailmamajandus taastub valitsuste ja keskpankade poolsete stiimulmeetmete ja vaktsineerimise toel.
Eesti päritolu kaupade väljaveo kasv oli juunis aastases võrdluses 25%, teises kvartalis 43% ja esimesel poolaastal 30%.
Juunis jätkus Eesti tööstustoodangu tugev kasv. Aastases võrdluses suurenes tööstustoodangu maht 11%.
Eesti jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu tegi juunis järjekordse tugeva kasvu.
Mais kasvas jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu aastases võrdluses 18%.
G7 ettepanek maksureeglite muutmiseks tähendab rahvusvahelisel turul tegutsevate ettevõtete maksustamise suurt reformi.
käesoleva aasta teine kvartal algas Eesti majanduses ootuspäraselt väga tugevate kasvunumbritega.
Vaatamata viiruse leviku ohjeldamiseks seatud piirangutele tegi Eesti majandus esimeses kvartalis väga tugeva kasvu.
Pärast viis kvartalit kestnud langust pöördus mittefinantsettevõtete müügitulu aasta esimeses kvartalis taas tõusule.
Käesoleva aasta riigieelarvest tehtavad kulud ületavad tulusid 1,7 miljardi euro võrra.
Teatavasti otsustas märtsi lõpuks viiendik teises pensionisambas osalejatest pensioniks investeerimine lõpetada.
Eksport kokku kasvas aastases võrdluses 19%, kuid Eestis valmistatud kaupade väljavedu isegi 28%.
Vaatamata kaubandusele kehtivatest piirangutest, märtsis inflatsiooniga kohandatud jaekaubanduse müügitulu kasvas.
Pandeemia algusest on möödunud juba rohkem kui aasta, kuid viiruse levik on maailmas veel kõrge.
Veebruaris suurenes Eesti päritolu kaupade eksport aastases võrdluses 24%, näidates tugevat kasvu juba kuus kuud järjest
Kui üha vähem inimesi kogub endale ise pensionilisa, siis tekib surve maksude tõstmiseks.
Kaupade eksport Eestist on suurenenud viis kuud järjest. Suurima mõjuga õlitoodete ning elektroonika väljaveo kasv.
