Teise kvartali 12,9-protsendine SKP kasv oli suurem kui me ootasime, kuid erilist üllatust see ei pakkunud.
Maailmamajandus taastub valitsuste ja keskpankade poolsete stiimulmeetmete ja vaktsineerimise toel.
Eesti päritolu kaupade väljaveo kasv oli juunis aastases võrdluses 25%, teises kvartalis 43% ja esimesel poolaastal 30%.
Hindade tõus kiirenes juunis 3,8%-ni. Mootorikütused ja elekter kallinesid märgatavalt.
Mais kasvas jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu aastases võrdluses 18%.
G7 ettepanek maksureeglite muutmiseks tähendab rahvusvahelisel turul tegutsevate ettevõtete maksustamise suurt reformi.
käesoleva aasta teine kvartal algas Eesti majanduses ootuspäraselt väga tugevate kasvunumbritega.
Vaatamata viiruse leviku ohjeldamiseks seatud piirangutele tegi Eesti majandus esimeses kvartalis väga tugeva kasvu.
Eestis tehtud ehitustööde maht langes neljandat kvartalit järjest ja oli esimeses kvartalis eelmisest aastast 6% väiksem
Intervjuus Swedbanki juhatuse liikmega selgub, mis ta töö põnevaks teeb ja mis Eesti majanduse käekäigus teda üllatab.
Käesoleva aasta riigieelarvest tehtavad kulud ületavad tulusid 1,7 miljardi euro võrra.
Teatavasti otsustas märtsi lõpuks viiendik teises pensionisambas osalejatest pensioniks investeerimine lõpetada.
Eksport kokku kasvas aastases võrdluses 19%, kuid Eestis valmistatud kaupade väljavedu isegi 28%.
Pandeemia algusest on möödunud juba rohkem kui aasta, kuid viiruse levik on maailmas veel kõrge.
Veebruaris suurenes Eesti päritolu kaupade eksport aastases võrdluses 24%, näidates tugevat kasvu juba kuus kuud järjest
Kaupade eksport Eestist on suurenenud viis kuud järjest. Suurima mõjuga õlitoodete ning elektroonika väljaveo kasv.
Enamus tegevusalasid näitasid möödunud aasta viimases kvartalis kas kasvu tugevnemist või languse taandumist.
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel likvideeriti möödunud aastal oluliselt rohkem ettevõtteid, kui aasta varem
Eestis tehtud ehitustööde maht vähenes eelmisel aastal 3% võrreldes aasta varasemaga.
Eelmisel aastal eksporditi Eestist siin toodetud kaupu 53 miljonit eurot ehk üks protsent vähem kui 2019. aastal.
Pandeemia on maailmas endiselt üheks kõige aktuaalsemaks teemaks, kuid olukorra paranemine on juba käega katsutav.
Möödunud aasta novembris kasvas Eesti päritolu kaupade eksport aastases võrdluses üheksa protsenti.
Tallinnas loodi möödunud aastal küll üle poole Eesti SKP-st, kuid see osakaal pole 2014. aastast oluliselt muutunud.
Oktoobris suurenes kaupade eksport Eestist küll 10 protsenti, kuid selline tugev kasv ei olnud laiapõhjaline.
Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes langes Eesti SKP kolmandas kvartalis 1,9% ja esimese kolme kvartaliga 3,2%.
Ehitussektor reageerib kriisi mõjudele viitega ja seda kinnitab ka ehitusmahu languse süvenemine kolmandas kvartalis.
Eestis kaupade eksport kasvas septembris 11%, Eesti päritolu kaupade väljavedu aga isegi 15%.
Kriisi madalaim punkt on läbitud, kuid viiruse teise laine ja uute piirangute taustal püsib ebakindlus endiselt kõrge.
Pärast juulikuist tõusu, kukkus Eesti päritolu kaupade eksport augustis taas langusesse.
Eesti päritolu kaupade ekspordi kasv 6% juulis kinnitas koroonakriisi mõjude kiiret taandumist.