Möödunud aasta detsembris jaekaubandusmahu tugev kasv jätkus.
Pandeemia on maailmas endiselt üheks kõige aktuaalsemaks teemaks, kuid olukorra paranemine on juba käega katsutav.
Euroopa Parlamendis koostatavas raportis „Õigus olla mittekättesaadav“ kaalutakse vajadust reguleerida töösuhet.
Keskmise brutokuupalga kasv kiirenes teise kvartali ühelt protsendilt kolmandas kvartalis kolme protsendini.
Kriisi madalaim punkt on läbitud, kuid viiruse teise laine ja uute piirangute taustal püsib ebakindlus endiselt kõrge.
Spetsialistidest välistöötajad ei loo väärtust üksnes ettevõtetele, vaid kogu riigile.
Keskmise brutokuupalga kasv aeglustus esimese kvartali viielt protsendilt teises kvartalis ühe protsendini.
Selle aasta teises kvartalis vähenes ehitusmaht Eestis 5% aastases võrdluses.
Koroonaviirus ei ole kahjuks meie seast veel kadunud.
Tööpuudus on püsinud mõõdukas ja ei ole juulis-augustis enam kasvanud.
Üle poole elanikest (53%) arvab, et nad leiaksid töökaotuse korral uue samaväärse töö maksimaalselt kolme kuuga.
Ettevõtete majandusnäitajad halvenesid, kuid kriisi mõju ei olnud 1. kvartalis veel päriselt kohale jõudnud
Esimeses kvartalis aeglustus palgakasv 5%ni. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutopalk sel aastal vaid 0,5%.
Tööturu näitajad olid enne kriisi veel tugevad. Esimeses kvartalis ulatus tööpuudus vaid 5 protsendini.
Tõenäoliselt oleme kriisi madalaima punkti läbinud, kuid selle tagajärjed majanduses on siiski alles ees.
Neljanda kvartali keskmise palga number üllatusi ei pakkunud.
Pärast kahte väga tugevat aastat (2017-2018) aeglustus ettevõtete käibekasv eelmisel aastal 5 protsendini.
Keskmine tarbimiskorv kallines jaanuaris võrdlemisi vähe, eriti arvestades endiselt kiiret palgakasvu.
EKP ei saa tegutseda enam sarnaste põhimõtete järgi nagu 17 aastat tagasi.
Noorte finantskäitumise uuringust selgus, et nende harjumus säästa on tõusuteel.
Keskmine tarbimiskorv kallines detsembris võrdlemisi vähe, eriti arvestades endiselt kiiret palgakasvu.
Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise aasta sama ajaga veidi langenud.
Keskmine tarbimiskorv kallines novembris aastaga 1,8 protsenti.
Ettevõtete käibekasv aeglustub Ettevõtete sektori käibekasv on sel aastal järk-järgult aeglustunud ning kolmandas ...
Selle aasta kolmandas kvartalis jätkus Eestis ehitusmahtude langus (-3%).
Keskmine tarbimiskorv kallines aastatagusega võrreldes vaid 1,6 protsendi võrra. Hindade tõus oli varasemast väiksem.
Eesti elanikud tunnetavad, et hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiremini kui palk. Umbes pooled vastanutest on ...
Leedukate reaalne tarbimine on Eurostati arvutuste järgi ühe elaniku kohta oluliselt suurem ehk leedukad tarbivad kas ...
Tööturul jätkuvad töötaja jaoks soodsad arengud. Tööjõupuudus tähendab kiire palgakasvu jätkumist. Statistikaameti ...
Ettevõtetesektori käive suurenes käesoleva aasta teises kvartalis aastases võrreldes 6% ning selle aasta esimesel ...