Esialgsete arvestuste järgi Eesti päritolu ekspordimaht juunis vähenes.
Eesti majanduse seisu kirjeldab töötleva tööstuse, kui suurima käibega ja suurima kaupu eksportiva tegevusala käekäik.
Märtsis suurenes kaupade eksport Eestist 35%, sealhulgas Eesti päritolu kaupade eksport 29%.
Eesti kaupade eksport kasvas veebruaris jooksevhindades 13% ja koos reekspordiga 18%, samas kui import suurenes 35%.
Eesti päritolu kaupade ekspordi kiire kasvu taga on tugev ekspordihindade tõus ja tavalisest madalam võrdlusbaas.
Möödunud aasta novembris suurenes Eesti päritolu kaupade eksport jooksevhindades 28%.
Vaatamata erinevatele väljakutsetele suutsid tööstusettevõtted eelmise aasta lõpus tugevat tootmismahu kasvu jätkata.
Oktoobris aeglustus töötleva tööstuse toodangu mahukasv 3,5 protsendini ja energiatootmises 11,8 protsendini.
Kolmanda kvartali tugev SKP kasv oli ootuspärane. Eesti majandus on eelmise aasta majanduslangusest kiiresti taastunud.
Kuigi maailmamajanduse taastumine meie hinnangul jätkub, jääb kasvutempo veidi aeglasemaks kui varasemalt ootasime.
Koos maailmamajanduse kiire taastumisega on suurenenud nõudlus, sealhulgas nõudlus energia järele.
Kaheksa kuu kokkuvõttes on Eesti ekspordikäive tõusnud 29 protsenti ja kahe aasta taguse ajaga võrreldes 20 protsenti.
Juulis jätkus Eestist eksporditud kaupade kiire kasv. Kaupade kogueksport suurenes aastases võrdluses 29 protsenti.
Eesti päritolu kaupade väljaveo kasv oli juunis aastases võrdluses 25%, teises kvartalis 43% ja esimesel poolaastal 30%.
Juunis jätkus Eesti tööstustoodangu tugev kasv. Aastases võrdluses suurenes tööstustoodangu maht 11%.
Eksport kokku kasvas aastases võrdluses 19%, kuid Eestis valmistatud kaupade väljavedu isegi 28%.
Veebruaris suurenes Eesti päritolu kaupade eksport aastases võrdluses 24%, näidates tugevat kasvu juba kuus kuud järjest
Kaupade eksport Eestist on suurenenud viis kuud järjest. Suurima mõjuga õlitoodete ning elektroonika väljaveo kasv.
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel likvideeriti möödunud aastal oluliselt rohkem ettevõtteid, kui aasta varem
Eelmisel aastal eksporditi Eestist siin toodetud kaupu 53 miljonit eurot ehk üks protsent vähem kui 2019. aastal.
Möödunud aasta novembris kasvas Eesti päritolu kaupade eksport aastases võrdluses üheksa protsenti.
Oktoobris suurenes kaupade eksport Eestist küll 10 protsenti, kuid selline tugev kasv ei olnud laiapõhjaline.
Eestis kaupade eksport kasvas septembris 11%, Eesti päritolu kaupade väljavedu aga isegi 15%.
Eesti tööstusettevõtete tootmismahu, ekspordi ning eksporditellimuste kasvu ootused oktoobris paranesid.
Pärast juulikuist tõusu, kukkus Eesti päritolu kaupade eksport augustis taas langusesse.
Eesti päritolu kaupade ekspordi kasv 6% juulis kinnitas koroonakriisi mõjude kiiret taandumist.
Teise kvartali 6,9-protsendiline SKP langus oli oodatust väiksem. Esimesel poolaastal vähenes Eesti majanduse maht 3,9%.
Eesti päritolu kaupade ekspordi langus taandus juunis 2 protsendini aastases võrdluses.
Eesti kaupade eksport vähenes mais aastases võrdluses 27% ning selle aasta esimese viie kuuga on langus juba 13%.
Eesti päritolu kaupade eksport aprillis vähenes aastases võrdluses 18%. Kui jätta välja möödunud aasta detsember, on ...
