Pandeemia algusest on möödunud juba rohkem kui aasta, kuid viiruse levik on maailmas veel kõrge.
Vaatamata erakordsele aastale eluaseme taskukohasus eelmisel aastal järk-järgult tõusis.
Hinnad tõusid veebruaris aastatagusega võrreldes 0,6 % võrra.
2020. aastal kasvas eluasemelaenude maht Eestis 6,7 protsenti.
Eestis tehtud ehitustööde maht vähenes eelmisel aastal 3% võrreldes aasta varasemaga.
Eelmisel aastal suurenes majanduse toetamise vajadus ja ka selle rahastamine mitmekordselt.
Pandeemia on maailmas endiselt üheks kõige aktuaalsemaks teemaks, kuid olukorra paranemine on juba käega katsutav.
2020. aasta kodulaenude trendid Swedbanki andmete põhjal.
Eesti tunduvalt leebemad piirangutega kui kevadel võimaldasid kinnisvaraturul toimida tavapärases rütmis.
Ehitussektor reageerib kriisi mõjudele viitega ja seda kinnitab ka ehitusmahu languse süvenemine kolmandas kvartalis.
Kriisi madalaim punkt on läbitud, kuid viiruse teise laine ja uute piirangute taustal püsib ebakindlus endiselt kõrge.
Koroonaviiruse levik ja sellega kaasnenud majanduskriis on tekitanud järsu nõudlusšoki korteriturul.
Koroonaviirus ei ole kahjuks meie seast veel kadunud.
Mõõdukalt suurenenud laenumaht ja märgatavalt kõrgemad intressikulud teises kvartalis, mis tulenesid ettevalmistustest ...
Koroonakriis ei ole selle aasta esimeses kvartalis korteriturule olulist mõju avaldanud.
Kas kinnisvarahinnad hakkavad langema? Kas praegu on õige aeg kodu ostmiseks? Kas kodulaenu on kergem või raskem võtta?
Selle aasta esimeses kvartalis kasvas ehitusmaht Eestis 10% aastases võrdluses.
Erinevalt 2008. aasta finantskriisist on tänavu läinud majandus sügavasse langusesse väga järsult.
Swedbanki arvestuste järgi Tallinna eluaseme taskukohasus eelmisel aastal järk-järgult langes.
Keskmine tarbimiskorv kallines jaanuaris võrdlemisi vähe, eriti arvestades endiselt kiiret palgakasvu.
EKP ei saa tegutseda enam sarnaste põhimõtete järgi nagu 17 aastat tagasi.
Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise aasta sama ajaga veidi langenud.
Keskmine tarbimiskorv kallines novembris aastaga 1,8 protsenti.
Kui ees seisab kodu soetamine, on tihti küsimuseks, kas eelistada uut korterit või vara, mis asub vanemas majas.
Keskmine tarbimiskorv kallines aastatagusega võrreldes vaid 1,6 protsendi võrra. Hindade tõus oli varasemast väiksem.
Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja ja kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik esitlevad Balti riikide ...
Euroopa Keskpanga eilne otsus langetada keskpanga hoiustamise intressimäära 10 baaspunkti võrra -0,5 protsendini ja ...
Poliitiline turbulents avaldab maailmamajandusele negatiivset mõju. USA ja Hiina vahelise kaubanduskonfliktiga ja ...
Kuigi euroala tööturu olukord on paranenud ja palgakasv kiirenenud, on keskpangal üha raskem oma inflatsiooni ...
Tarbijahindade tõus aeglustus juunis oodatult 2,4 protsendini. Hinnatõusust andsid ligi poole sundkulude, toidu ja ...