Tarbimiskorv kallines novembris aastaga 9 protsendi võrra. Hinnatõus hoogustus energia ja toidu kallinemise tõttu.
2021 aastat iseloomustab tugev sisendhindade kasv, mille leevenemist lähikuudel ei paista.
Oktoobris aeglustus töötleva tööstuse toodangu mahukasv 3,5 protsendini ja energiatootmises 11,8 protsendini.
Koos maailmamajanduse kiire taastumisega on suurenenud nõudlus, sealhulgas nõudlus energia järele.
Keskmine tarbimiskorv kallines septembris aastaga 7% võrra. Nii kiiret hinnatõusu nägime viimati 13 aastat tagasi.
Hinnatõus ulatus augustis viie protsendini. Hinnataset kergitas energia kallinemine.
Maailmamajandus taastub valitsuste ja keskpankade poolsete stiimulmeetmete ja vaktsineerimise toel.
Keskmine tarbimiskorv kallines juulis aastaga 5% võrra. Viimati oli hindade tõus 5% juures kümme aastat tagasi.
Hindade tõus kiirenes juunis 3,8%-ni. Mootorikütused ja elekter kallinesid märgatavalt.
Hindade tõus hoogustus mais 3,6 protsendini. Veel aprillis tõusid hinnad aastatagusega võrreldes 1,9 protsenti.
Teatavasti otsustas märtsi lõpuks viiendik teises pensionisambas osalejatest pensioniks investeerimine lõpetada.
Hindade tõus hoogustus aprillis 1,9 protsendini. Pool hinnatõusust tulenes transpordi kallinemisest.
Pandeemia algusest on möödunud juba rohkem kui aasta, kuid viiruse levik on maailmas veel kõrge.
Hinnad kasvasid märtsis aastaga 1,1% võrra. Hinnatõus kiirenes oodatult transpordi, toidu ja elektri kallinemise tõttu.
Hinnad tõusid veebruaris aastatagusega võrreldes 0,6 % võrra.
Majandusharude lõikes on pilt endiselt kirju.
Eelmisel aastal suurenes majanduse toetamise vajadus ja ka selle rahastamine mitmekordselt.
Keskmine hinnatase ei ole viimase 12 kuu jooksul oluliselt muutunud.
Möödunud aasta detsembris jaekaubandusmahu tugev kasv jätkus.
Pandeemia on maailmas endiselt üheks kõige aktuaalsemaks teemaks, kuid olukorra paranemine on juba käega katsutav.
Detsembris odavnes keskmine tarbimiskorv aastatagusega võrreldes 0,8 protsenti.
Hinnad alanesid novembris aastatagusega võrreldes 1,1 protsendi võrra.
Keskmise brutokuupalga kasv kiirenes teise kvartali ühelt protsendilt kolmandas kvartalis kolme protsendini.
Kriisi madalaim punkt on läbitud, kuid viiruse teise laine ja uute piirangute taustal püsib ebakindlus endiselt kõrge.
Eesti hindade langus oli septembris euroala üks suurimaid.
Keskmise brutokuupalga kasv aeglustus esimese kvartali viielt protsendilt teises kvartalis ühe protsendini.
Selle aasta teises kvartalis vähenes ehitusmaht Eestis 5% aastases võrdluses.
Koroonaviirus ei ole kahjuks meie seast veel kadunud.
Juulis alanesid hinnad eelmise aastaga võrreldes 0,9 protsendi võrra.
Koroonakriis mõjutab jätkuvalt maailmamajandust ja hindu ning kehva nõudluse tõttu on toorainete hinnad endiselt madalad