Aasta esimese poole erakordne aktiivsus eluasemeturul rahunes mõnevõrra suvekuudel, kuid nõudlus püsib tugev.
Juulis jätkus Eestist eksporditud kaupade kiire kasv. Kaupade kogueksport suurenes aastases võrdluses 29 protsenti.
Hinnatõus ulatus augustis viie protsendini. Hinnataset kergitas energia kallinemine.
Teise kvartali 12,9-protsendine SKP kasv oli suurem kui me ootasime, kuid erilist üllatust see ei pakkunud.
Eestis tehtud ehitustööde maht pöördus teises kvartalis tõusule. Aastases võrdluses suurenes ehitusmaht 18%.
Maailmamajandus taastub valitsuste ja keskpankade poolsete stiimulmeetmete ja vaktsineerimise toel.
Eesti päritolu kaupade väljaveo kasv oli juunis aastases võrdluses 25%, teises kvartalis 43% ja esimesel poolaastal 30%.
Juunis jätkus Eesti tööstustoodangu tugev kasv. Aastases võrdluses suurenes tööstustoodangu maht 11%.
Eesti jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu tegi juunis järjekordse tugeva kasvu.
Hindade tõus kiirenes juunis 3,8%-ni. Mootorikütused ja elekter kallinesid märgatavalt.
Mais kasvas jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu aastases võrdluses 18%.
Korterite hinnakasv kiirenes esimeses kvartalis 9 protsendini aastases võrdluses.
G7 ettepanek maksureeglite muutmiseks tähendab rahvusvahelisel turul tegutsevate ettevõtete maksustamise suurt reformi.
Eesti töötleva tööstuse ettevõtted näevad sel aastal kasvamas nii käivet kui kasumlikkust.
käesoleva aasta teine kvartal algas Eesti majanduses ootuspäraselt väga tugevate kasvunumbritega.
Hindade tõus hoogustus mais 3,6 protsendini. Veel aprillis tõusid hinnad aastatagusega võrreldes 1,9 protsenti.
Vaatamata viiruse leviku ohjeldamiseks seatud piirangutele tegi Eesti majandus esimeses kvartalis väga tugeva kasvu.
Pärast viis kvartalit kestnud langust pöördus mittefinantsettevõtete müügitulu aasta esimeses kvartalis taas tõusule.
Esimeses kvartalis tõusis täistööajale taandatud keskmine brutokuupalk 4,9 protsendi võrra 1473 euroni.
Eestis tehtud ehitustööde maht langes neljandat kvartalit järjest ja oli esimeses kvartalis eelmisest aastast 6% väiksem
Käesoleva aasta riigieelarvest tehtavad kulud ületavad tulusid 1,7 miljardi euro võrra.
Teatavasti otsustas märtsi lõpuks viiendik teises pensionisambas osalejatest pensioniks investeerimine lõpetada.
Eksport kokku kasvas aastases võrdluses 19%, kuid Eestis valmistatud kaupade väljavedu isegi 28%.
Hindade tõus hoogustus aprillis 1,9 protsendini. Pool hinnatõusust tulenes transpordi kallinemisest.
Statistikaameti andmetel kulutasid majapidamised eelmisel aastal keskmiselt 477 eurot ühe pereliikme kohta kuus.
Vaatamata kaubandusele kehtivatest piirangutest, märtsis inflatsiooniga kohandatud jaekaubanduse müügitulu kasvas.
Palkade erinevus meeste ja naiste vahel alanes aastaga 1,5 protsendipunkti võrra.
Pandeemia algusest on möödunud juba rohkem kui aasta, kuid viiruse levik on maailmas veel kõrge.
Veebruaris suurenes Eesti päritolu kaupade eksport aastases võrdluses 24%, näidates tugevat kasvu juba kuus kuud järjest
Hinnad kasvasid märtsis aastaga 1,1% võrra. Hinnatõus kiirenes oodatult transpordi, toidu ja elektri kallinemise tõttu.
